Inimkeskne TI | Kratid

Inimkeskne tehisintellekt

Tehisintellekti (sama tähendusega - TI, AI, tehisaru, kratt) üha ulatuslikum kasutamine nii riigiasutuste kui ettevõtete poolt pakub võimalust luua ühiskonnale lisaväärtust peaaegu igas tööstusharus ning ühiskondlikult olulistes valdkondades nagu tervishoid, haridus, transport, riigijuhtimine, turvalisus ja keskkonnahoid. Selle potentsiaali kõrval on aga tähtis silmas pidada, et TI kasutamine kätkeb endas märkimisväärseid väljakutseid, mis on tingitud TI üha suuremast võimekusest teha keerukaid otsuseid ja toiminguid ilma inimeste osaluse või kontrollita. Tehisintellekti kasutamisel võivad seega olla olulised tagajärjed nii põhiõigustele, demokraatiale ja õigusriigile kui ka ühiskonna sotsiaalsele ja majanduslikule tasakaalule.
Üks Eesti digiriigi kesksetest põhimõttetest on, et ta peab olema inimkeskne ehk digilahenduste kasutamine ei ole eesmärk omaette, vaid vahend inimeste heaolu suurendamiseks. See eeldab, et tehisintellekti arendamisel ja kasutamisel on läbivalt kaalutud ja edendatud väärtusi nagu inimväärikus, õiglus, võrdne kohtlemine, privaatsus ning turvalisus tagamaks, et kratid töötaksid kooskõlas inimeste huvidega. Seejuures on ka oluline, et ühiskonna usaldus TI-lahenduste vastu säiliks ja kasvaks. Inimkesksus ja usaldusväärsus on kesksed komponendid selleks, et realiseerida see sotsiaalne ja majanduslik kasu, mida tehisintellekti võib pakkuda ning kindlustada, et innovatsioon on vastutustundlik ja kestlik.

Õiguslikud alused

Tehisintellekti ja automatiseeritud otsustussüsteemide kasutamine avalikus sektoris ei toimu õiguslikus tühimikus, nii Eestis kui ka laiemalt Euroopa Liidus määratlevad mitmed seadused ja põhimõtted raamistiku, mille järgi neid tehnoloogiaid kasutada, eriti seoses diskrimineerimise vältimise, põhiõiguste kaitse ja andmete töötlemisega. Tehisintellekti arendamisel ja kasutamisel tuleb ka täna lähtuda Eesti Vabariigi põhiseadusest ja valdkondlikest õigusaktidest, mis käsitlevad isikuandmete kaitset, küberturvalisust, tarbijate õigusi, haldusmenetlust ja teisi olulisi küsimusi.
Kõige ulatuslikum regulatsioon on Euroopa Liidu tehisaru määrus ehk AI Act. Sellega kehtestatakse nii riigiasutuste kui ettevõtete poolt kasutatavatele kõrge riskiga tehisintellektisüsteemidele ühtsed kvaliteedi- ja läbipaistvusnõuded kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Kõrge riskiga tehisarusüsteemide pakkujad, sh avaliku sektori asutused, peavad täitma mitmeid kohustusi, sealhulgas:

Riskijuhtimine: riskid, sealhulgas kallutatuse ja diskrimineerimisega seotud riskid, tuleb tuvastada, hinnata ja leevendada.
Andmekvaliteet ja andmehaldus: treening-, valideerimis- ja testimisandmestikud peavad olema asjakohased, esinduslikud, vigadeta ja täielikud ning neis peab olema ette nähtud kallutatuse vähendamise meetmed.
Tehniline dokumentatsioon: süsteemidega peab kaasas käima ajakohane dokumentatsioon, mis tõendab nõuetele vastavust.
Läbipaistvus ja kasutajate teavitamine: kasutajatele tuleb anda selge ja piisav teave süsteemi võimaluste, piirangute ja oodatava toimivuse kohta.
Inimliku järelevalve tagamine: süsteemid peavad olema kujundatud nii, et inimene saaks nende üle järelevalvet teostada, sekkuda või vajadusel otsuseid tühistada.
Täpsus, usaldusväärsus ja küberjulgeolek: süsteemid peavad olema üles ehitatud viisil, mis aktiivselt ennetab ja vähendab kallutatust, mis võib viia diskrimineerivate tulemusteni.

Oluline on teada, et Sul on õigus pöörduda otsuse automaatselt teinud asutuse poole, et saada selgitusi otsuse tegemise kohta ning taotleda otsuse ülevaatamist inimese poolt.

Tehisintellekti inimkesksuse tagamismeetmed

Selleks et TI lahendused püsiksid inimkesksed ja usaldusväärsed, ei piisa üksnes neile õigusaktidega kohustuste kehtestamisest. Tehisintellekti kiire arengu ja ühe uute kasutusviiside valguses tuleb pidevalt edendada seda, kuidas TI võimalikke riske ja väljakutseid korrektselt hinnata ning milliseid lahendusi nende maandamiseks kasutada. Seetõttu on tehisintellekti inimkesksuse edendamiseks Eestis välja töötatud mitmed tugiteenused ja tegevused Justiits- ja Digiministeeriumi ning nende partnerite eestvedamisel.

Kratitoe portfell - selleks, et suurendada asutuste baasvõimekust tehisintellekti komponendiga projektide algatamiseks ja läbiviimiseks, andmepõhise otsustusprotsessi juurutamiseks või võimendada juba olemasolevat TI-võimekust, pakume TI projektide käivitamisel, läbiviimisel ja juurutamisel jooksvat tuge. Tutvu pakutavate teenustega siin lehel.
Algoritmilise kallutatuse riskihalduse töövahend keskendub algoritmilise ja AI-süsteemide kallutatuse riskide haldamisele. Töövahend koosneb kolmest osast: juhendist, mis kirjeldab tehisintellektisüsteemide ja nende kallutatuse olemust ja tausta ning vaatleb kallutatuse tuvastamise ja leevendamise võimalusi; metoodikast, mis annab detailsed juhised riskihaldusprotsessi ülesseadmiseks ja läbiviimiseks; ning töölehest, mis lihtsustab riskihalduseks vajaliku teabe dokumenteerimist. Materjalid valmisid EquiTech projekti raames (Project 101144709 - Improving response to risks of discrimination, bias and intolerance in automated decision-making systems to promote equality).
Algoritmilise kallutatuse riskihalduse e-kursus - sellel e-kursusel käsitleme, kuidas tuvastada potentsiaalseid kallutatuse allikaid ja nendest tulenevaid ohte, et oleks võimalik ennetada diskrimineerimise ja kallutatusega seotud riske oma töös, tagades digilahenduste usaldusväärsuse ning avalikkuse usalduse. Kursus saadaval nii eesti kui ka inglise keeles. Materjalid valmisid EquiTech projekti raames.
AI register - avaliku sektori läbipaistvuse suurendamiseks, asutustevahelise koostöö ja algoritmide taaskasutuse edendamiseks kogume infot kasutusjuhtumite kohta selle vormi abil. Lähiajal avalikustame kogutud andmed loodavas AI registris. Seni saab sellel lehel tutvuda lühikeste ülevaadetega tehisintellekti kasutamisest Eesti avalikus sektoris. Viimastel aastatel on Eestis avalikus sektoris rakendatud tehisintellektil põhinevaid lahendusi ligikaudu 200 korral.

Eestis avalikus sektoris rakendatud tehisintellektil põhinevaid lahendusi ligikaudu 200 korral.

Samuti osaleb Eesti aktiivselt rahvusvahelises koostöös inimkeskse ja eetilise tehisintellekti edendamiseks, tehes koostööd mitmete organisatsioonidega, nagu näiteks Euroopa Komisjon, Euroopa Nõukogu, UNESCO, OECD ja Freedom Online Coalition.

Inimkeskse tehisintellekti tunnused

Inimkesksuse ja usaldusväärsuse saavutamiseks peab TI eelkõige lähtuma järgmistest aspektidest:

Inimväärikuse ja inimese autonoomia austamine: TI lahendusi tuleb arendada ja kasutada viisil, mis austab inimväärikust, sh tagades, et need ei kahjustaks ega alavääristaks inimese sõltumatust ja iseotsustamise õigust. Seejuures ei tohi TI sundida ega manipuleerida inimesi tegema midagi, mis kahjustab nende huve. Inimesed peavad olema asjakohaselt informeeritud ning neil peab olema vabadus keelduda TI-süsteemiga suhtlemisest. Eeltoodu saavutamisel on oluline ka inimjärelevalve ja kontroll TI üle, selliseid lahendusi tuleb arendada ja rakendada selliselt, et inimesel säiliks sobiv võimalus sekkuda TI tegevusse, et hoida ära soovimatute mõjude avaldumine.
Võrdne kohtlemine ja õiglus: TI lahendused peavad austama inimlikku mitmekesisust ja vältima ebaõiglast kallutatust või diskrimineerimist soo, rahvuse, vanuse või muude omaduste alusel. TI kasutamisel tuleks tagada õiglane võimalus saada kasu TI-ga pakutavast hüvest, sh võimaldades juurdepääsu ka erivajadustega inimestele. Selleks on muuhulgas oluline, et TI arendamisel võimaldatakse puudutatud sidusrühmade osalemine ning arvestatakse nende vajadustega.
Privaatsus ja isikuandmete kaitse: TI arendamisel ja kasutamisel tuleb tagada isiku privaatsuse, sh isikuandmete kõrgetasemeline kaitse kogu süsteemi elutsükli jooksul. See on üks keskse tähtsusega väljakutseid ühelt poolt seetõttu, et TI lahendused paljudel juhtudel kasutavad süsteemi treenimisel või otsustuse tegemisel sisendandmetena väga suures mahus isikuandmeid. Teisalt, TI kõrge analüütiline võimekus tähendab, et nad võivad isiku käitumismustrite jt andmete pinnalt teha kaugeleulatuvaid järeldusi, sh isiku tervise, seksuaalse sättumuse, füüsiliste omaduste, poliitiliste vaadete jm delikaatsete asjaolude osas. Selliste järelduste tegemine võib kujutada endast nii väga ulatuslikku sekkumist isiku privaatsfääri kui ka luua ohu õigusvastaseks diskrimineerimiseks.
Töökindlus ja ohutus: TI peab töötama täpselt, turvaliselt, ohutult ja vastupidavalt selleks, et hoida ära kahju inimestele ja keskkonnale. Täpsus tähendab, et on tagatud TI tehtava otsustuse piisav õigsus ja vigade minimeerimine, lähtudes sellest, millisel eesmärgil TI süsteemi kasutatakse ning mis on otsustuse mõju. Selle kõrval peab TI olema kaitstud võimaliku kuritarvituse, (küber)rünnete jm haavatavuste eest. Vältida tuleb ka tahtmatuid kahjulikke mõjusid, mis tähendab, et TI on vastupidav mh juhtudel, kus seda kasutatakse soovimatul või mitte-eesmärgipärasel viisil või kokkupuutes ootamatu olukorraga.
Läbipaistvus: TI lahenduse kesksed tööpõhimõtted, eesmärgid ja mõjud peavad olema mõistetavad ja kontrollitavad. Juhul, kui TI otsustus omab inimese suhtes olulist mõju, peaks see otsustus olema sobival määral inimesele selgitatav. Selline läbipaistvus võimaldab suurendada usaldust, parandada TI kvaliteeti ja täpsust ning tuvastada riske või puudujääke, selleks et ära hoida või minimeerida kahju inimestele ja keskkonnale. TI tööprotsesside dokumenteerimise ja auditeerimise kõrval on läbipaistvuse tagamiseks asjakohane ka inimestele asjakohaste teadmiste ja vahendite võimaldamine TI süsteemi piisavaks mõistmiseks ja sellega suhtlemiseks.
Vastutus: on oluline, et TI arendajad, pakkujad ja kasutajad vastutavad nende süsteemide õiguspärase, eetilise ja korrektse kasutamise ning nende tekitatud tagajärgede eest. Selle saavutamiseks tuleb luua selged reeglid, seejuures seoses sellega, millised on osapoolte konkreetsed kohustused, ning tuleb tagada, et võimalike riskide realiseerumisel ja kahju tekkimisel oleks võimalik rakendada tõhusaid õiguskaitsevahendeid.
Ühiskondlik ja keskkonnaalane heaolu: TI arendamisel ja kasutamisel peab ka silmas pidama selle mõju laiemalt ühiskonnale ja keskkonnale ning vajadusel tuleb võtta meetmeid vastavate negatiivsete mõjude maandamiseks. Teisalt peaks riik soodustama selliste TI lahenduste arendamist ja kasutamist, mis panustavad ülemaailmsete probleemide lahendamisse nagu kliima- ja keskkonnaprobleemid või mis edendavad inimeste ja ühiskonna huvisid nagu õiglus, demokraatia, jätkusuutlikkus ja üldine elukvaliteet.