2022. aasta lõpus valmis Bürokrati isikuandmete anonümiseerimise rakendus, mille eesmärgiks on Bürokrati pöördumiste veelgi turvalisem treenimine! Andmete anonümiseerijal on võimekus tuvastada tekstist isikuandmete nimeolemid nagu isikute nimed, isikukoodid ja asukohad, mille rakendus suudab asendada mõne teise sama olemiklassi väärtusega (näiteks asendatakse Tallinn olemiga Tartu).
Rakendus on mõeldud kasutamiseks nii Bürokratis kui ka juurutamiseks teiste asutuste rakendustesse ja infosüsteemidesse, mis seisavad silmitsi isikuandmete töötlemise või hoiustamisega.
Anonümiseerija aitab maandada riski isikuandmete töötlemisel ning on kooskõlas IKÜM regulatsioonidega. Rakendusel on potentsiaal kasutamiseks nii anonümiseerimise kui ka pseudonümiseerimise meetodil vastavalt kasutaja vajadustele. Liidestunud kliendid saavad kasutada rakendust nii Tartu Ülikooli arendatud NER korpuste baasil kui ka täiendavalt treenida korpust asutusespetsiifiliste andmestikega.

Tallinna lennujaamas ja Narva maanteepiiripunktis alustasid 2021. aasta alguses tööd esimesed automatiseeritud piirikontrolli ehk ABC väravad. Biomeetrial põhinevad automatiseeritud piirikontrolli väravad kiirendavad piiriületust ja pakuvad piirivalvurile täiendava tööriista inimese tuvastamiseks ja riiki sisenemise õiguse kontrollimiseks. ABC väravate isiku tuvastamise algoritmid vähendavad võimalust, et mõni inimene vale dokumendiga üle piiri pääseks. Peale selle on esmased testimised näidanud, et läbi ABC väravate pääseb inimene üle piiri keskmiselt 15 sekundiga.

Automaatsubtiitrid on reaalajas masina poolt loodud tiitrid, et suurendada vaegkuuljate ligipääsetavust päevakajalisele infole ja arutelule ning lihtsustada päevakajaliste otsesaadete jälgimist otse-eetris. Automaatsubtiitrid luuakse reaalajas tehisintellekti poolt ja erinevalt tavasubtiitritest ei ole need inimese poolt toimetatud. Seetõttu võib subtiitrites esineda vigu ja ebatäpsusi ning paarisekundilist viivet. Programmi suutlikkus tiitreid luua on sõltuvuses kõnelemise selgusest, kiirusest, taustahelidest jms.
Automaatsubtiitrid on valitavad teleripuldi abil ja neid saavad kasutada kõik Eesti elanikud, kelle teenusepakkuja seda toetab. Automaatsubtriitrite projekt tugineb Tallinna Tehnikaülikoolis loodud lahendusel Kiirkirjutaja.

Automatiseeritud KT-perfusiooni uuring võimaldab kiiresti tuvastada, kui suur peaaju osa on infarktiala ehk pöördumatult kahjustunud kude ja milline on penumbra ehk potentsiaalselt päästetava koe maht. Selleks kasutatakse tehisintellektil põhinevat Rapid-tarkvara, mis töötleb andmeid serveris ja võimaldab väljastada uuringu tulemused ka valveneuroloogi mobiilile ja e-posti aadressile. Tegu on tehisintellektiga, keda on õpetatud otsima kompuutertomograafiga tehtud piltidelt üles ajupiirkondi, et määrata kindlaks kahjustunud ja terved koed. Selle põhjal koostab tehisintellekt graafikud, kus ta esitab võrreldud piirkondade suhte ja nende väärtused numbriliselt. Käsitööga võrreldes on sel tarkvaral kaks peamist eelist - ajavõit ja standardne lähenemine. Kui kompuutertomograaf on skaneerimise lõpetanud, jõuavad ajupildid ilma ühtegi lisaliigutust tegemata automaatanalüüsi tarkvarani, mis analüüsib nähtud kujutisi ja väljastab seejärel automaatselt raporti. Selleks kulub 3–5 minutit. Käsitsi kuluks selleks umbes 10 minutit. Iga säästetud minut tähendab aga patsiendile suuremat võimalust, et tema ajukoed taastuvad.

Haridus- ja Teadusministeerium viis Texta tööriista abil läbi dokumendihalduse auditi, mille eesmärk oli tuvastada dokumendid, mis on lubamatult avalikustatud (nt asutusesisesed dokumendid, isikuandmed jms). Texta toolkit on avatud lähtekoodiga tööriistaraamistik vabatekstiliste (suur)andmetega tutvumiseks ja nende analüüsimiseks. Tarkvara on mõeldud erinevatest valdkondadest pärineva informatsiooni töötlemiseks.

Vestlusrobot, kes suudab iseseisvalt vastata kliendipöördumistele e-residentsuse teemal.

E-konsultatsioone pakkuv Eia (Electronic Investment Advisor) on alates 2019. aastast aidanud enam kui 5000 potentsiaalset investorit ning andnud oma panuse sellesse, et Eestisse on investeeritud 139 miljonit eurot.

Eesti Expo2020 paviljoni jaoks arendatud vestlusrobot, mis on ehitatud ainult ühes keeles, kuid oskab automaatselt kõiki keeli. Oskab vastata treenitud teemadele kõigis keeltes ja tutvustab seeläbi Eestit kõigile nende emakeeles.

Eelvisiidi teenuse abil saab patsient edastada oma tervisemure perearstikeskusele kasutades 24/7 toimivat veebikeskkonda või helistades tööpäevadel kõnekeskusesse. Teenuse keskne osa on triaažimoodul anamneesi ja sümptomküsimustikuga, mille põhjal MinuDoc keskkonnas loodud pilet liigub terviseanalüütiku töölauale. Analüütik hindab patsiendi probleemi, annab sellele kiiresti tagasiside ning määrab edasise teenuse kiireloomulisuse. Edasi liigub pilet TEAN töölauale, kus terviseanalüütik või pereõde suunab selle prioriteetsuse põhjal lahendajatele ehk pereõdedele ja arstidele.

Robot Emma (Electronic Multimedia Assistant) aitab turundustegevusi tõhustada.

Automaatsed analüüsivahendid eesti keele jaoks. EstNLTK teek võimaldab sõnapiiride ja (osa)lausepiiride tuvastamist, sõnade algvormide, sõnaliikide ning morfoloogiliste analüüside ja sünteeside määramist. Veel tuvastab see nimeolemeid ja ajaväljendeid, esitades ka viimaste semantikat. Lisaks olemasolevatele võimalustele arendatakse teekide kogumikku pidevalt edasi. Praegu on arendamisel suunad, et eestikeelsete tekstide töötlust saaksid teha ka mitteprogrammeerijad.

Hoiatussüsteemi olemus seisneb selles, et arvutiprogramm jälgib pidevalt ettevõtte majandusandmeid ja teades konkreetse sektori üldiseid majanduspõhimõtteid, saab aru kui ettevõte hakkab n-ö keskmisest kuhugi poole kalduma. Juhul, kui ettevõtte majandustulemused on muutunud kehvemaks, teeb süsteem lisaanalüüsi. Analüüsi põhjal järeldab süsteem, kas ettevõttel võib sarnaste arengute jätkudes tekkida likviidsusprobleeme ja väheneda võime täita oma kohustusi. Kui oht on olemas, saadab arvutisüsteem ettevõttele varase hoiatuse. Arvutisüsteemi antud hoiatus ettevõttele on informatiivne ega too kaasa õiguslikke tagajärgi. Välja on töötatud prototüüp ja kontseptuaalsed lahendused varase hoiatamise teenuse käivitamiseks Eestis.