Maksuamet hakkab tehisintellekti abiga ümbrikupalga maksjaid püüdma

Maksu- ja tolliamet (MTA) on asunud analüüsima, kas tehisintellekti saaks kasutada efektiivsemaks maksukogumiseks. Peamiselt võiks süsteem välja selgitada, missugused firmad on kõige tõenäolisemalt ümbrikupalkade maksjad.

Kratitreff tõi kokku tehisintellekti huvilised

Avaliku ja erasektori ning ülikoolide esindajatele mõeldud Kratitreff tõi kokku AI-valdkonna kogukonna, kus tutvustati tehisintellekti ehk krattide hetkeseisu ja tegemisi.

​

Tutvu ürituse videosalvestistega siin!

Introducing HANS, the new AI support tool for Estonian lawmakers

In the next year, the Estonian Parliament (Riigikogu) is set to introduce HANS – AI system that will be a valuable ally to the work of lawmakers and employees of the Riigikogu. By deploying speech recognition, it will increase the efficiency and accuracy in transcripts of the sessions.

Eesti muuseumid liiguvad krattide kasutuselevõtu suunas

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Muinsuskaitseameti koostöös toimus esimene muuseumihäkaton, mille eesmärk oli panna tehisintellekt ehk kratt muuseumide näituste ja publikuprogrammide heaks tööle. Häkatoni võitis Eesti Loodusmuuseum ideega arendada muuseumi haridusprogramme personaalsemaks, lähtudes õpilase oskustest ja huvidest.

Esimene ja uutlaadi era- ja riigisektori koostööst sündinud kratijupp jõudis koodivaramusse

Eesti digiriigi koodivaramusse lisandus esimene tehisintellektil põhineva rakenduse ehk krati baaskomponent, mida saavad tekstianalüüsiks tasuta taaskasutada ja vastavalt oma vajadustele edasi arendada kõik avaliku ja ka erasektori huvilised. Selleks loodud n-ö liivakasti koostöömudel annab edaspidi erasektorile võimalusi riigiga koos uudseid digilahendusi arendada ja turule tuua ka laiemalt kui krattide alal.

Tänasest alustas tasuta eestikeelne tehisintellekti kursus

Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) pakub tänasest kõigile huvilistele võimalust osaleda tehinsintellekti veebikursusel ning seda täiesti tasuta. Veebikursuse “Elements of AI” eesmärk on kasvatada ühiskonna teadlikkust ja vastuvõtlikkust tehisintellekti (AI) kohta.

Teadlased asuvad uurima tehisintellekti kasutamise võimalusi avalike teenuste pakkumisel

Eesti Teadusagentuur allkirjastas lepingu uuringukonsortsiumiga, mis asub otsima võimalusi masinõppe ja tehisintellekti toega avalike teenuste väljatöötamiseks. Tegemist on RITA programmist rahastatava uuringuga „Tehisintellekti kasutamise võimalused e-valitsemises“, mille viivad kahe aasta jooksul ühiselt läbi Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Cybernetica AS ning Tarkvaratehnoloogia Arenduskeskus STACC. Uuringutulemusi asuvad e-riigi arendamisel kasutama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Riigikantselei.

E-Eesti nõukogu kiitis heaks krattide tegevuskava

Stenbocki maja, 5. juuni 2019 – Oma tänasel istungil kiitis E- Eesti nõukogu heaks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning riigikantselei eestvedamisel valminud Eesti krattide ehk tehisintellekti kasutuselevõtu tegevuskava.
 

Riik avalikustas plaani Eesti krattide jaoks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigikantselei eestvedamisel valmis krattide ehk tehisintellekti kasutuselevõtu edendamise analüüs ja tegevuskava, mida esitleti täna Tallinna Tehnikaülikoolis ja millega pakuti välja, kuidas krattidega Eestis edasi toimetada.

Mida kujutab endast digitaalne personaalne assistent ehk bürokratt?

Geeniusele antud intervjuus selgitab Eesti IT-juht Siim Sikkut krattide aruande kõige olulisemaid osasid ning räägib, mida kujutab endast digitaalne personaalne assistent ehk bürokratt.

Rahvusraamatukogu töötab välja automaatse märksõnastamise tehisintellekti ehk kratti

Rahvusraamatukogu töötab välja Eestis uuenduslikku lahendust, mis muudab väljaannete märksõnastamise automaatseks. Tulevikus saavad tehisintellekti-põhist kratti oma töö hõlbustamiseks kasutada ka teised raamatukogud.

Eesti riik tahab hakata tehisintellekti arendajatele raha maksma

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeiumi ning Riigikantselei veetava ekspertrühma aruanne tehisintellekti ehk krattide kasutuselevõtuks näeb ette mitmeid rahalisi toetusmehhanisme, millest üks hõlmaks ka innovatsioonikonkursi korraldamist, kus riik annaks välja kuni 10 toetust summas 100 000 eurot. Loe lähemalt Geeniusest.

Kratid tulevad riiki juhtima

Eesti sai valmis põhjaliku analüüsi, kuidas panna iseseisvaid otsuseid langetada suutvad intelligentsed süsteemid ehk kratid riigi ja inimeste kasuks tööle. Juba juunis jõuab teema valitsuse lauale. Riigi IT-juht Siim Sikkut selgitab Postimehes, mis loomad need kratid on ja mis nüüd edasi saama hakkab.

Elisa klientide kõnedele vastab nüüd tehisintellekt

Eelmisel aastal Elisa ja MindTitani koostöös arendatud ning tööd alustanud tehisintellektil põhineva teenindusroboti Annika arendus jõudis järgmisesse etappi ning nüüd võtab ta kõnekeskuses vastu ka kliendikõnesid.

Krattide logokonkursi võitis tehisintellekti poolt loodud logo

Riigikantselei ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt korraldatud krattide ehk tehisintellekti logokonkursi võitis Agnus Laane töö, mille keskseks ideeks on, et kõikidel materjalidel on iga kord unikaalne allkiri, mille annab vastavalt programmeeritud tehisintellekt ise. Parim töö valiti välja konkursile laekunud 47 töö seast.

Riik ootab krattidele näo leidmiseks ideelahendusi

Riigikantselei ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium asuvad otsima krattide ehk tehisintellekti projektile ja temaatikale ühtset visuaalset identiteeti. Kõigi disainihuviliste ideelahendusi oodatakse konkursile hiljemalt 12. maiks.

Statistikaameti Iti aitab nii andmeesitajat kui ka statistika tarbijat

Statistikaameti kodulehel teenindab kliente aprillist alates virtuaalne assistent Iti, kes oskab vastata statistika tarbijate ja andmeesitajate tüüpküsimustele. Kui Iti vastust ei tea, suunab ta päringu selle sisu alusel klienditoele.

Euroopa Liit avaldas juhised eetilise tehisintellekti loomiseks

Euroopa Liidus on alates 8. aprillist 2019 kokku lepitud tehisintellektile rakendatavad ühtsed eetilised nõuded. Tegemist on juhistega, mille eesmärk on stimuleerida korrastamise kaudu valdkonna arengut Euroopas. Juhiste mõte pole seega rõhuda keeldudele, vaid motiveerida edasiliikumist positiivse rõhutamise kaudu.