MKM korraldab regulaarselt üritusi, kus avaliku sektori asutuste esindajad tutvustavad tehisintellektil põhinevate ehk krattide kasutusslugusid, et jagada kogemusi ja õppetunde.

​

Seekord tutvustati OECD AI klassifitseerimise raamistikku, sünteetiliste andmete valdkonda betterdata näitel ning andmekaitse mõjuhinnangute metoodilist poolt.

MKM korraldab regulaarselt üritusi, kus avaliku sektori asutuste esindajad tutvustavad tehisintellektil põhinevate ehk krattide kasutusslugusid, et jagada kogemusi ja õppetunde.

​

Seekord tutvustati MKMi, Microsofti, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tartu Ülikooli koostööprojekti, kus robot aitab leevendada meditsiinitöötajate koormust lastega töötades ja  MTee masintõlke arenduse tulemeid.

Erasektori poolelt esitlesid oma väärtuspakkumusi Microsoft ja STACC.

MKM korraldab regulaarselt üritusi, kus avaliku sektori asutuste esindajad tutvustavad tehisintellektil põhinevate ehk krattide kasutusslugusid, et jagada kogemusi ja õppetunde.

​

Seekord tutvustas TTJA oma projekti keelatud reklaami tuvastamiseks ning kaks firmat (MindTitan ja Fyma) tutvustasid oma tööd laiemalt.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatis avalikule konsultatsioonile Eesti tehisintellekti strateegia ehk Kratikava aastateks 2022-2023. Kava eesmärgiks on soodustada krattide kasutuselevõttu ja seeläbi parandada ettevõtete konkurentsivõimet, e-teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning riigi tõhusust.

MKM korraldab regulaarselt üritusi, kus avaliku sektori asutuste esindajad tutvustavad tehisintellektil põhinevate ehk krattide kasutusslugusid, et jagada kogemusi ja õppetunde.

​

Ürituse kava:​

• Ravimi väljamõeldud nimede hindamise tööriist INNA

• Käibemaksu tagastusnõuete riskidega seotud masinõppe projekt

• Salme ehk kõnetuvastus kohtutes

MKM korraldab regulaarselt üritusi, kus avaliku sektori asutuste esindajad tutvustavad tehisintellektil põhinevate ehk krattide kasutusslugusid, et jagada kogemusi ja õppetunde.

​

Ürituse kava:​

• Sälli ehk inventeerimist ja säilitamist hõlbustav kratt Muinsuskaitseametis

• Keskkonnaagentuuri loomade tuvastamine

• Pikaajaline töötuse prognoosimine Töötukassas

• Tuleohtlike elamute tuvastamine Päästeametis

Valminud on keskse tõlkekeskkonna analüüsihanke tulemused. Kuna selle järgi on huvi, otsustas juhtrühm tulemdokumendi avalikustada.

Rakenduskava on leitav siit.

Analüüsitulemustega saab mugavalt ja interaktiivselt tutvuda RIK Wiki keskkonna kaudu.

Analüüsidokument ise on leitav siit.
 

Samuti tutvustati hanke eesmärke, tulemusi ning muud 29.06.2021 andmete töögrupis, mida on võimalik järgi vaadata.

MKM korraldab regulaarselt üritusi, kus avaliku sektori asutuste esindajad tutvustavad tehisintellektil põhinevate ehk krattide kasutusslugusid, et jagada kogemusi ja õppetunde.

​

Ürituse kava:

• Mara- ja Koolikratt, Peep Küngas, HARNO

• Inimeste nutikas leidmine, Kristian Sirp, Sisekaitseakadeemia

• Kaugseire meetoditega metsaressursi arvestamine, Ain Ehasalu ja Allan Sims, KEMIT ja KAUR

• Iti ehk Statistikaameti vestlusrobot, Maarja Jämsa, Statistikaamet

MKM korraldab regulaarselt üritusi, kus avaliku sektori asutuste esindajad tutvustavad tehisintellektil põhinevate ehk krattide kasutusslugusid, et jagada kogemusi ja õppetunde.

​

Ürituse kava:

• Riigiportaali kasutatavuse analüütika – Raimo Reiman ja Anna Õuekallas

• Tehisintellekti abil massandmetest efektiivse riskimudeli loomine – Pille Muni

• Haigekassa projektid – Kadri Haller-Kikkatalo

• Üleujutuste prototüübi ja selle edasiste rakendamise võimalused – Liis Sipelgas

MKM korraldab regulaarselt üritusi, kus avaliku sektori asutuste esindajad tutvustavad tehisintellektil põhinevate ehk krattide kasutusslugusid, et jagada kogemusi ja õppetunde.

​

Ürituse kava:

• Töötukassa Otsustustugi OTT – Mari Väli, Töötukassa arendusosakonna arendusnõunik

• KEMIT ja Ilmateenistus Jääkaart – Ain Ehasalu, KEMIT ilmateenuste meeskonna projektijuht

• Bürokrati teekaart 2021+ tutvustus – Ott Velsberg, Eesti andmete valdkonna juht

• Töötukassa kliendivestluste analüüsimise katseprojekt – Veronika Laur, Töötukassa teenindusosakonna kontaktikeskuse juht

Tutvustamaks #bürokrati projekti arenguid, korraldas MKM #bürokrati infopäeva.

​

Päevakava:

​

• #Bürokratt: digiriigi järgmine arengutase e-Eestis - hetkeolukord ja tulevik - Ott Velsberg (MKM) 

• Projekti tutvustus ja demo: #bürokrati juturobot - Aires Padar (RIA) ja Net Group OÜ tiimijuht Uku Lahe ning valdkonnajuht Martin Karner 

• Projekti tuvustus ja demo: Alternatiivsete kanalite kasutamise analüüs ja PoC - Carolin Veinberg (RIA) ja Solita OY 

• Projekti tutvustus ja demo: Kõnesüntees - Liisa Rätsep (Tartu Ülikool)

• Projekti tutvustus ja demo: Nimeüksuste, ajafraaside tuvastamine - Kadri Vare (HTM) ja Kairit Sirts (Tartu Ülikool) 

• Projekti tutvustus ja demo: Nõusolekuteenus - Sander Randorg (RIA)

• Projekti tutvustus: Kodaniku pöördumiste klassifitseerija ning riiklik mobiilirakenduse analüüs ja PoC - Ott Velsberg (MKM)

​

​

EIT Health ja McKinsey & Company on välja andnud raporti „Tervishoiu uuendamine tehisintellektiga: mõju tööjõule ja organisatsioonidele”, mis räägib kasvavast vajadusest terve põlvkonna andmekirjaoskusega tervishoiuspetsialistide järele, keda on vaja selleks, et kasutada ära tehisintellekti täit potentsiaali. Samuti tutvustavad nad nii Eesti kui ka teiste Euroopa riikide idufirmade AI-lahenduste edulugusid, mis on tõeluseks saanud EIT Healthi toel.

Justiitsministeeriumil on valminud väljatöötamiskavatsus seoses krattide reguleerimisega. Sellele oodatakse tagasisidet kuni 30.09.2020.

Kursuse eesmärk on tutvustada tehisintellekti nii teoreetiliselt kui praktiliselt ja sellega seonduvat neile, kel andmeteadusega ning programmeerimisega varasemat kokkupuudet pole olnud.

Selle aine raames saab tutvuda järgmiste teemadega: masinõpe, tehisnärvivõrgud; pilditöötlus, objektituvastus; isejuhtivad autod; loomuliku keele töötlus; ärianalüütika; inimese ja roboti interaktsioon; tehismõistus meditsiinis ja terviseandmete analüüs.

Eesti küberturvalisuse ettevõtte Guardtime eestvedamisel alustasid Ungari ja Eesti IT-firmad, ülikoolid ja ministeeriumid koostööd tehisintellekti arendamisel tervishoiu valdkonnas, mis muuhulgas aitab ennetada rinnavähki ja südamehaigusi.

Maksu- ja tolliamet (MTA) on asunud analüüsima, kas tehisintellekti saaks kasutada efektiivsemaks maksukogumiseks. Peamiselt võiks süsteem välja selgitada, missugused firmad on kõige tõenäolisemalt ümbrikupalkade maksjad.

Avaliku ja erasektori ning ülikoolide esindajatele mõeldud Kratitreff tõi kokku AI-valdkonna kogukonna, kus tutvustati tehisintellekti ehk krattide hetkeseisu ja tegemisi.

​

Tutvu ürituse videosalvestistega siin!

In the next year, the Estonian Parliament (Riigikogu) is set to introduce HANS – AI system that will be a valuable ally to the work of lawmakers and employees of the Riigikogu. By deploying speech recognition, it will increase the efficiency and accuracy in transcripts of the sessions.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Muinsuskaitseameti koostöös toimus esimene muuseumihäkaton, mille eesmärk oli panna tehisintellekt ehk kratt muuseumide näituste ja publikuprogrammide heaks tööle. Häkatoni võitis Eesti Loodusmuuseum ideega arendada muuseumi haridusprogramme personaalsemaks, lähtudes õpilase oskustest ja huvidest.

Eesti digiriigi koodivaramusse lisandus esimene tehisintellektil põhineva rakenduse ehk krati baaskomponent, mida saavad tekstianalüüsiks tasuta taaskasutada ja vastavalt oma vajadustele edasi arendada kõik avaliku ja ka erasektori huvilised. Selleks loodud n-ö liivakasti koostöömudel annab edaspidi erasektorile võimalusi riigiga koos uudseid digilahendusi arendada ja turule tuua ka laiemalt kui krattide alal.

Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) pakub tänasest kõigile huvilistele võimalust osaleda tehinsintellekti veebikursusel ning seda täiesti tasuta. Veebikursuse “Elements of AI” eesmärk on kasvatada ühiskonna teadlikkust ja vastuvõtlikkust tehisintellekti (AI) kohta.

Eesti Teadusagentuur allkirjastas lepingu uuringukonsortsiumiga, mis asub otsima võimalusi masinõppe ja tehisintellekti toega avalike teenuste väljatöötamiseks. Tegemist on RITA programmist rahastatava uuringuga „Tehisintellekti kasutamise võimalused e-valitsemises“, mille viivad kahe aasta jooksul ühiselt läbi Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Cybernetica AS ning Tarkvaratehnoloogia Arenduskeskus STACC. Uuringutulemusi asuvad e-riigi arendamisel kasutama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Riigikantselei.

Stenbocki maja, 5. juuni 2019 – Oma tänasel istungil kiitis E- Eesti nõukogu heaks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning riigikantselei eestvedamisel valminud Eesti krattide ehk tehisintellekti kasutuselevõtu tegevuskava.
 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigikantselei eestvedamisel valmis krattide ehk tehisintellekti kasutuselevõtu edendamise analüüs ja tegevuskava, mida esitleti täna Tallinna Tehnikaülikoolis ja millega pakuti välja, kuidas krattidega Eestis edasi toimetada.

Geeniusele antud intervjuus selgitab Eesti IT-juht Siim Sikkut krattide aruande kõige olulisemaid osasid ning räägib, mida kujutab endast digitaalne personaalne assistent ehk bürokratt.

Rahvusraamatukogu töötab välja Eestis uuenduslikku lahendust, mis muudab väljaannete märksõnastamise automaatseks. Tulevikus saavad tehisintellekti-põhist kratti oma töö hõlbustamiseks kasutada ka teised raamatukogud.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeiumi ning Riigikantselei veetava ekspertrühma aruanne tehisintellekti ehk krattide kasutuselevõtuks näeb ette mitmeid rahalisi toetusmehhanisme, millest üks hõlmaks ka innovatsioonikonkursi korraldamist, kus riik annaks välja kuni 10 toetust summas 100 000 eurot. Loe lähemalt Geeniusest.

Eesti sai valmis põhjaliku analüüsi, kuidas panna iseseisvaid otsuseid langetada suutvad intelligentsed süsteemid ehk kratid riigi ja inimeste kasuks tööle. Juba juunis jõuab teema valitsuse lauale. Riigi IT-juht Siim Sikkut selgitab Postimehes, mis loomad need kratid on ja mis nüüd edasi saama hakkab.

Eelmisel aastal Elisa ja MindTitani koostöös arendatud ning tööd alustanud tehisintellektil põhineva teenindusroboti Annika arendus jõudis järgmisesse etappi ning nüüd võtab ta kõnekeskuses vastu ka kliendikõnesid.

Riigikantselei ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt korraldatud krattide ehk tehisintellekti logokonkursi võitis Agnus Laane töö, mille keskseks ideeks on, et kõikidel materjalidel on iga kord unikaalne allkiri, mille annab vastavalt programmeeritud tehisintellekt ise. Parim töö valiti välja konkursile laekunud 47 töö seast.

Riigikantselei ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium asuvad otsima krattide ehk tehisintellekti projektile ja temaatikale ühtset visuaalset identiteeti. Kõigi disainihuviliste ideelahendusi oodatakse konkursile hiljemalt 12. maiks.

Statistikaameti kodulehel teenindab kliente aprillist alates virtuaalne assistent Iti, kes oskab vastata statistika tarbijate ja andmeesitajate tüüpküsimustele. Kui Iti vastust ei tea, suunab ta päringu selle sisu alusel klienditoele.

Euroopa Liidus on alates 8. aprillist 2019 kokku lepitud tehisintellektile rakendatavad ühtsed eetilised nõuded. Tegemist on juhistega, mille eesmärk on stimuleerida korrastamise kaudu valdkonna arengut Euroopas. Juhiste mõte pole seega rõhuda keeldudele, vaid motiveerida edasiliikumist positiivse rõhutamise kaudu.