top of page

Tulevikukindel andmemajanduse ökosüsteem

Andmete kasutamine on muutumas üha olulisemaks, mistõttu on vaja luua erinevate osapoolte vahel andmete turvalist ja tõhusat vahetamist ning töötlemist võimaldavad lahendused. Eesti digiühiskond 2030 arengukavas seatakse eesmärgiks teha riigi otsuseid kvaliteetsete andmete abil ning toetada andmete kättesaadavust ja taaskasutust ühiskonnas.

​

Selle eesmärgi saavutamiseks viib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium aastatel 2024-2026 läbi teadus-arendusprojekti „Tulevikukindla andmemajanduse ökosüsteemi mudel ja taristulised lahendused andmete turvaliseks haldamiseks, käitlemiseks ja väärindamiseks.“ Kokkuvõtlikult soovitakse projektiga leida lahendus (vastus) kolmele põhilisele küsimusele:

​

  • Milline on tulevikukindel üleriigilise andmemajanduse ökosüsteemi mudel ja taristu?

  • Millised on andmete väärindamise tulevikukindlad mudelid, mis suurendavad ja tagavad andmete turvalisuse, haldamise ja taaskasutamise pikas perspektiivis?

  • Milline on tulevikukindel andmete terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse mudel?

​​

​Projekti eesmärk on välja töötada ning valideerida terviklik tulevikukindel andmemajanduse ökosüsteemi mudel, mis koosneb nii organisatsioonilisest- ja protsessimudelist kui ka tehnoloogilisest mudelist.

Taustinformatsioon

Andmete hulga kasvuga kaasneb üha suurem vajadus nende turvalise vahetamise ja töötlemise järele. Nii era- kui ka avalikus sektoris on andmevahetus muutunud vältimatuks osaks organisatsiooni efektiivses ja kliendikeskses toimimises. Sellest hoolimata on olemasolevas olukorras nii avaliku sektori siseselt kui ka andmevahetuses erasektoriga ning erasektori sees mitmeid andmete väärindamist takistavaid väljakutseid. Hetkel suurt osa avaliku ja erasektori organisatsioonides tekkivatest andmetest ei kasutata, või kasutatakse ainult organisatsioonide siseselt. Samas on näha kasvavate andmevoogude juures suurt potentsiaalset väärtust nii andmete müügi kui ka andmete jagamise kaudu tekkivate võimalike uute toodete ja teenuste arendamise ning andmepõhiste otsuste ehk andmete taaskasutamise ja väärindamise osas.


Ettevõtete ja avaliku sektori organisatsioonide tegevuste käigus tekib üha rohkem andmeid, sh. asjade interneti kaudu. Kuigi andmevood kasvavad gigabaitide ja terabaitide võrra iga päev, puuduvad enamikul organisatsioonidel otstarbekad meetodid selle potentsiaalselt uue väärtuse kasutamiseks, sellest teenimiseks ja selle strateegiliseks kasutamiseks. Samas võivad need olla kasulikud teistele ettevõtetele ja sektoritele kui ka avaliku sektori asutustele nii nende senises tegevuses kõrgemaks lisandväärtuseks kui ka uute toodete-teenuste loomiseks.


Üha andmestuvas ühiskonnas on seetõttu vajalik tagada taristu ja tööriistad, mis võimaldaksid turvalist andmevahetust ja töötlemist ning kaitseks seejuures andmeid küberohtude eest. Seejuures on oluline tagada inimese võimalus otsustada enda andmete kasutamise üle ja tagada andmetöötluse läbipaistvus. Tärkavad tehnoloogiad, nagu post-kvantkrüptograafia, privaatsuskaitse tehnoloogiad (PET) ja asjade internet (IoT) ning rahvusvahelised algatused, nagu andmeruumid ja andmepuurid, võivad mängida olulist rolli andmete väärindamisel nii era- kui ka avalikus sektoris.


Andmemahu kiire kasv loob vajaduse uue põlvkonna andmetaristu järele, kus andmeid saab läbipaistvalt osta, müüa, jagada ja töödelda. Andmetaristu alla võib kuuluda andmete turuplats (data marketplace), kus on võimalik andmeid müüa ja osta (otsene majanduslik kasu läbi andmete müügi esmase-, teise- ja kolmanda osapoole poolt), valdkondlikud andmeruumid, kus on võimalik valdkonna andmeid vahetada ning turvaliselt töödelda (näiteks autoremondi ettevõtted jagavad omavahel enim tekkinud tõrgete ja lahenduste kohta infot või olukord, kus ühe ettevõtte andmetest jääb lahenduse väljatöötamiseks väheks, näiteks valdkondlike masintõlke mudelite treenimine), nõusolekupõhine andmevahetus (näiteks nõusolekupõhiselt terviseandmete jagamine teenuse saamiseks), privaatsuskaitse tehnoloogiate rakendamine (näiteks sünteetiliste andmete loomine võimaldamaks tundlike andmete taaskasutust), kui ka avaandmete kättesaadavuse parandamine.​​

Andmemajanduse mõiste

Andmemajandus on kirjeldatud Tartu Ülikooli töös „Eesti andmemajanduse turuväärtuse hindamise metoodika koostamine ja selle tulemuslikkuse hindamine“ järgnevalt:

​

Andmemajanduse (Data Economy) all mõistame majandussüsteemi, kus andmed on oluline majanduskasvu ressurss ja kus andmetega seotud tooted ja teenused on olulised majandusse panustajad. Euroopa andmeturu uuringus 2021–2023 defineeritakse seda kui digitaalset ökosüsteemi, kus andmeid kogub, korraldab ja vahetab ettevõtete, üksikisikute ja institutsioonide võrgustik, et luua majanduslikku väärtust. Selles süsteemis kogutakse, salvestatakse, analüüsitakse ja vahetatakse suuri andmete koguseid, sageli kasutades kaugele arenenud tehnoloogiaid nagu tehisintellekt, masinõpe ja pilvearvutus. See hõlmab paljusid majandusharusid, sealhulgas infotehnoloogiat, tööstust, tervishoidu, rahandust, meelelahutust ja palju muud, mis tähendab andmeturu kaudu otseseid, kaudseid ja indutseeritud mõju majandusele.“


Samas töös on kirjeldatud andmete ökosüsteemi järgnevalt:


Andmete ökosüsteem (Data Ecosystem, kasutusel Euroopas) hõlmab terviklikult andmete väärtusahela, arenguraamistiku (sh andmeturu ja -majanduse regulatiivsed alused), sidusrühmade kategooriate ja rollide jaotust andmete väärtusahelas ning sotsiaalmajanduslike mõjutegurite raamistikku (sh sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkonnapõhised näitajad.)“

​

Antud projekti kontekstis mõistetakse tulevikukindla andmemajanduse ökosüsteemi kui üleriigilist terviklikku arhitektuuri- ja toimimismudelit, mis toetab andmetest väärtuse loomist. 

Lisainfo

Andmemajanduse olukorrast, väljakutsetest ja tulevikusammudest käisid saates „Olukorrast digiriigis“ rääkimas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakonnast Kuldar Aas ning Kaarel Sepp. Saadet saab kuulata:

​

Olukorrast digiriigis: andmemajandusel on mitmeid tulevikustsenaariume

​​

bottom of page