top of page

Eesti andmemajanduse turuväärtuse hindamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel on teostatud uuring "Eesti andmemajanduse turuväärtuse hindamise metoodika koostamine". Töö teostajateks olid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus ja STACC OÜ.

​

Käesoleva uuringu eesmärgiks oli koostada metoodika ülevaade Eesti andmemajanduse mahu ning turuväärtuse hindamiseks teiste riikide ja rahvusvaheliste mudelite näitel. Selleks tehti uuringu esimeses etapis ülevaade rahvusvaheliselt kasutatavatest meetoditest ja andmetest andmemajanduse hindamiseks. Uuringu teises etapis teostati andmete väärtuse kulupõhine hindamine Eesti näitel ning tehti valmis töölaua prototüüp andmete väärtuse ning andmemajandust iseloomustavate indikaatorite kuvamiseks.

​

Töö lõppraportiga saab tutvuda: Eesti andmemajanduse turuväärtuse hindamise metoodika koostamine

Töö kokkuvõttega saab tutvuda: Eesti andmemajanduse turuväärtuse hindamise metoodika koostamine - kokkuvõte

Uurimisülesanded

  • ​Rahvusvaheliste mudelite analüüs: analüüsiti, kas ja millistel tingimustel oleks võimalik rakendada Eestis Kanada Statistikaameti ja OECD ekspertide mudeleid andmete turuväärtuse hindamiseks.

  • Euroopa Komisjoni indikaatorite kohandamine: töötati läbi Euroopa Komisjoni andmemajanduse mõõtmise töölaual kasutatavad indikaatorid ja analüüsiti, kas need on kohandatavad Eesti avalikele andmetele või registritest päritavatele andmetele.

  • Metoodika sobivuse katsetamine: arvutati Eesti andmete turuväärtus kombineerides Eesti registriandmeid ja eeldusi varasematest uuringutest.

  • Teiste riikide kogemuse kaardistamine: võrreldi teistes riikides kasutada olevaid indikaatoreid andmemajanduse mõõtmiseks.

  • Metoodika valideerimine: metoodikat tutvustati Eesti ekspertidele.

  • Töölaua prototüübi valmistamine: töölaual kuvatakse analüüsi käigus leitud indikaatorid ning seoti juurde teised andmemajandust iseloomustavad indikaatorid

​

Uuringu esimeses etapis analüüsiti rahvusvaheliselt kasutatavaid meetodeid ja nende sobivust Eesti jaoks. Tuvastati, et EDM (European Data Market) tööriist on mitmekülgne ja arvesse on võetud andmeökosüsteemi vaade. Mudel klassifitseerub nii andmeturu kui ka andmemajanduse suuruse kombineeritud lahenduseks. Enamik mudeli parameetreid on Eestis kasutatavad ja andmed on kogutavad riiklikust statistikast ning riiklikest andmebaasidest. Samas on mudeli puuduseks suur hinnangute hulk, mille alused ei ole avalikustatud.


Uuringus toodi esile, et Kanada Statistikaameti ja OECD ekspertide kulupõhine mudel võimaldab hinnata andmete turuväärtust nende soetusväärtuse kaudu. Mudeli eeliseks on kvantitatiivsete andmete kasutamine, kuid puuduseks on eeldused, kui suure osa tööajast kulub andmetega töötamisele, mis loob uusi andmebaase või andmepõhiseid otsustusmudeleid.

 

Teises etapis viidi läbi andmete väärtuse kulupõhine hindamine Eesti jaoks ning töötati välja töölaua prototüüp, mis võimaldab kuvada tulemusi ja teha tundlikkusanalüüsi. Töölaua prototüüp sisaldab näitajaid, mis tuginevad statistikaameti andmetele, ning võimaldab hinnata andmetega seotud töötajate ja ettevõtete arvu ning nende majandusnäitajaid. Analüüsi käik ja prototüübil esitatud andmed näitasid, et koostöö Eesti statistikaametiga on otstarbekas, sest suur osa algandmetest pärineb nende andmebaasidest või neile kättesaadavatest registriandmetest.

Peamised järeldused

  • European Data Market tööriist: EDM tööriist on mitmekülgne ja annab põhjaliku ülevaate andmemajandusest, kuid vajab kohalikke kohandusi. Selle tugevuseks on andmeökosüsteemi terviklik vaade, kuid puuduseks on hinnangute aluste selguse puudumine, mistõttu ei ole võimalik seda täielikult reprodutseerida Eesti jaoks.

  • Rahvusvaheline võrdlus: Lähiriikide andmemajanduse väärtuse kaardistamise võrdlus näitas, et kõik riigid tegelevad aktiivselt andmemajanduse hindamisega. Andmemajanduse mõõtmiseks puudub ühtne metoodika riikide või rahvusvaheliste institutsioonide vahel, mis teeb andmete võrreldavuse keeruliseks.

  • Kanada Statistikaameti kulupõhine mudel: Mudel on Eestis rakendatav, kuna riiklikud registrid võimaldavad kvantitatiivseid andmeid töötamise kohta. Kulupõhine mudel on kitsam kui EDM tööriistas rakendatud indikaatorite süsteem, kuid lõpptulemus on hinnang andmete väärtusele nii kokku kui tegevusvaldkondade lõikes.

  • Andmekaitse ja konfidentsiaalsus: TÖRi ja TSD andmete põhjal on võimalik saada detailseid andmeid ametiala ja tegevusala lõikes, kuid andmekaitse piirangud võivad takistada täpsete koondhinnangute tegemist. Töölaua prototüübi loomine näitas, et koostöö statistikaametiga on vajalik andmete täpsuse tagamiseks, kes saaks majasiseselt teha arvutused koondhinnangute täpsemaks hindamiseks.

  • 2023. aasta kohta tehtud arvutused andmete turuväärtuseks andsid 3.5% SKPst, mis arvestades töös kasutatud konservatiivseid eeldusi ja TÖR ning TSD registriandmete andmekaitsest tulenevaid piiranguid on pigem hinnangu alumine piir. Suurim osa tuleb andmete väärtusest tuleb info ja side valdkonnast (21%). Järgnevad finants- ja kindlustustegevus (14%), kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (13%), töötlev tööstus (12%) ja avalik haldus, riigikaitse ja sotsiaalkindlustus (10%).

Soovitused

  • ​Raport tõstab esile andmemajanduse mõõtmise keerukuse ja vajaduse pideva andmekogumise ning analüüsi järele. Koostöö statistikaametiga ja rahvusvaheliste metoodikate kohandamine Eesti kontekstis on võtmetähtsusega, et tagada andmemajanduse mõju täpne hindamine.

  • Täiendavad uuringud: viia läbi täiendavaid uuringuid, soovitavalt koostöös kutsekojaga, et täpsustada andmetega seotud ametialade loetelu ning täpsustada hinnangud osakaalude kohta, mis eri ametialadel töötavad inimesed tööajast tegelevad andmetega.

  • Koostöö statistikaametiga: kaasata statistikaamet andmete ja andmemajanduse väärtuse leidmise analüüsi, et tagada kergemini andmekaitse nõuete järgimine ja hinnangute suurem täpsus. Samuti tasub ühtlustada käesolevas uuringus välja pakutud andmete väärtuse mõõtmise metoodika statistikaametis juba kasutusel oleva lähenemisega IT-investeeringute rahalise väärtuse hindamisel. Et statistikaametil juba on IKT valdkonna töölaud, siis soovitame integreerida sinna juurde andmemajanduse täiendavad indikaatorid.

bottom of page