Inimkeskne kratt

Krattide üha ulatuslikum kasutamine nii riigiasutuste kui ettevõtete poolt pakub võimalust luua ühiskonnale lisaväärtust peaaegu igas tööstusharus ning ühiskondlikult olulistes valdkondades nagu tervishoid, haridus, transport, riigijuhtimine, turvalisus ja keskkonnahoid. Selle potentsiaali kõrval on aga tähtis silmas pidada, et krattide kasutamine kätkeb endas märkimisväärseid väljakutseid, mis on tingitud krattide üha suuremast võimekusest teha keerukaid otsuseid ja toiminguid ilma inimeste osaluse või kontrollita. Krattide kasutamisel võivad seega olla olulised tagajärjed nii põhiõigustele, demokraatiale ja õigusriigile kui ka ühiskonna sotsiaalsele ja majanduslikule tasakaalule.

Selle valguses on Eesti Digiühiskond 2030 arengukavas sätestatud ühe keskse põhimõttena, et Eesti digiriik peab olema inimkeskne ehk digilahenduste kasutamine ei ole eesmärk omaette, vaid vahend inimeste heaolu suurendamiseks. See eeldab, et krattide arendamisel ja kasutamisel on läbivalt kaalutud ja edendatud väärtusi nagu inimväärikus, õiglus, võrdne kohtlemine, privaatsus ning turvalisus tagamaks, et kratid töötaksid kooskõlas inimeste huvidega. Seejuures on ka oluline, et ühiskonna usaldus kratilahenduste vastu säiliks ja kasvaks. Inimkesksus ja usaldusväärsus on kesksed komponendid selleks, et realiseerida see sotsiaalne ja majanduslik kasu, mida kratid võivad pakkuda ning kindlustada, et innovatsioon on vastutustundlik ja kestlik.

Inimkeskse krati tunnused

Inimkesksuse ja usaldusväärsuse saavutamiseks peavad kratid eelkõige lähtuma järgmistest aspektidest:

Inimväärikuse ja inimese autonoomia austamine: kratte tuleb arendada ja kasutada viisil, mis austab inimväärikust, sh tagades, et need ei kahjustaks ega alavääristaks inimese sõltumatust ja iseotsustamise õigust. Seejuures ei tohi kratid sundida ega manipuleerida inimesi tegema midagi, mis kahjustab nende huve. Inimesed peavad olema asjakohaselt informeeritud ning neil peab olema vabadus keelduda kratisüsteemiga suhtlemisest. Eeltoodu saavutamisel on oluline ka inimjärelevalve ja kontroll krati üle – kratte tuleb arendada ja rakendada selliselt, et inimesel säiliks sobiv võimalus sekkuda krati tegevusse, et hoida ära soovimatute mõjude avaldumine.
Võrdne kohtlemine ja õiglus: kratid peavad austama inimlikku mitmekesisust ja vältima ebaõiglast kallutatust või diskrimineerimist soo, rahvuse, vanuse või muude omaduste alusel. Krattide kasutamisel tuleks tagada õiglane võimalus saada kasu kratiga pakutavast hüvest, sh võimaldades juurdepääsu ka erivajadustega inimestele. Selleks on muuhulgas oluline, et krattide arendamisel võimaldatakse puudutatud sidusrühmade osalemine ning arvestatakse nende vajadustega.
Privaatsus ja isikuandmete kaitse: krattide arendamisel ja kasutamisel tuleb tagada isiku privaatsuse, sh isikuandmete kõrgetasemeline kaitse kogu süsteemi elutsükli jooksul. See on üks keskse tähtsusega väljakutseid ühelt poolt seetõttu, et kratid paljudel juhtudel kasutavad süsteemi treenimisel või otsustuse tegemisel sisendandmetena väga suures mahus isikuandmeid. Teisalt, krattide kõrge analüütiline võimekus tähendab, et nad võivad isiku käitumismustrite jt andmete pinnalt teha kaugeleulatuvaid järeldusi, sh isiku tervise, seksuaalse sättumuse, füüsiliste omaduste, poliitiliste vaadete jm delikaatsete asjaolude osas. Selliste järelduste tegemine võib kujutada endast nii väga ulatuslikku sekkumist isiku privaatsfääri kui ka luua ohu õigusvastaseks diskrimineerimiseks.
Töökindlus ja ohutus: kratt peab töötama täpselt, turvaliselt, ohutult ja vastupidavalt selleks, et hoida ära kahju inimestele ja keskkonnale. Täpsus tähendab, et on tagatud krati tehtava otsustuse piisav õigsus ja vigade minimeerimine, lähtudes sellest, millisel eesmärgil kratti kasutatakse ning mis on otsustuse mõju. Selle kõrval peab kratt olema kaitstud võimaliku kuritarvituse, (küber)rünnete jm haavatavuste eest. Vältida tuleb ka tahtmatuid kahjulikke mõjusid, mis tähendab, et kratt on vastupidav mh juhtudel, kus seda kasutatakse soovimatul või mitte-eesmärgipärasel viisil või kokkupuutes ootamatu olukorraga.
Läbipaistvus: krati kesksed tööpõhimõtted, eesmärgid ja mõjud peavad olema mõistetavad ja kontrollitavad. Juhul, kui krati otsustus omab inimese suhtes olulist mõju, peaks see otsustus olema sobival määral inimesele selgitatav. Selline läbipaistvus võimaldab suurendada usaldust, parandada krati kvaliteeti ja täpsust ning tuvastada riske või puudujääke, selleks et ära hoida või minimeerida kahju inimestele ja keskkonnale. Krati tööprotsesside dokumenteerimise ja auditeerimise kõrval on läbipaistvuse tagamiseks asjakohane ka inimestele asjakohaste teadmiste ja vahendite võimaldamine kratisüsteemi piisavaks mõistmiseks ja sellega suhtlemiseks.
Vastutus: on oluline, et krattide arendajad, pakkujad ja kasutajad vastutavad nende süsteemide õiguspärase, eetilise ja korrektse kasutamise ning nende tekitatud tagajärgede eest. Selle saavutamiseks tuleb luua selged reeglid, seejuures seoses sellega, millised on osapoolte konkreetsed kohustused, ning tuleb tagada, et võimalike riskide realiseerumisel ja kahju tekkimisel oleks võimalik rakendada tõhusaid õiguskaitsevahendeid.
Ühiskondlik ja keskkonnaalane heaolu: krattide arendamisel ja kasutamisel peab ka silmas pidama nende mõju laiemalt ühiskonnale ja keskkonnale ning vajadusel tuleb võtta meetmeid vastavate negatiivsete mõjude maandamiseks. Teisalt peaks riik soodustama selliste krattide arendamist ja kasutamist, mis panustavad ülemaailmsete probleemide lahendamisse nagu kliima- ja keskkonnaprobleemid või mis edendavad inimeste ja ühiskonna huvisid nagu õiglus, demokraatia, jätkusuutlikkus ja üldine elukvaliteet.

Eesti riigi roll krattide inimkesksuse tagamisel

Krattide arendamisel ja kasutamisel tuleb ka täna lähtuda Eesti Vabariigi põhiseadusest ja valdkondlikest õigusaktidest, mis käsitlevad isikuandmete kaitset, küberturvalisust, tarbijate õigusi, haldusmenetlust ja teisi olulisi küsimusi. Selle kõrvale on tekkimas spetsiifiliselt kratte reguleerivad õigusnormid, mis näiteks reguleerivad, millistel tingimustel tohivad riigiasutused haldusotsuse tegemisel kratte kasutada, tagamaks eelkirjeldatud põhimõtete järgimise. Krattidega seotud riskide tuvastamiseks ja maandamiseks hakkab tulevikus seadma konkreetseid nõudeid ka AI määrus. Sellega kehtestatakse nii riigiasutuste kui ettevõtete poolt kasutatavatele kõrge riskiga tehisintellektisüsteemidele ühtsed kvaliteedi- ja läbipaistvusnõuded kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides.

Selleks et kratid püsiksid inimkesksed ja usaldusväärsed, ei piisa üksnes neile õigusaktidega kohustuste kehtestamisest. Tehisintellekti kiire arengu ja ühe uute kasutusviiside valguses tuleb pidevalt edendada seda, kuidas krattide võimalikke riske ja väljakutseid korrektselt hinnata ning milliseid lahendusi nende maandamiseks kasutada. Seetõttu on krattide inimkesksuse edendamiseks Eestis välja töötatud mitmed tugiteenused ja tegevused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Justiitsministeeriumi eestvedamisel.

Üks oluline tegevus on kratitoe portfelli väljatöötamine ja pakkumine, sh nn andmete liivakasti ja andmepaneeli teenuste loomine. Need teenused aitavad asutustel saada õiguslikku, tehnilist jm tuge krati- või muu andmepõhise projekti läbiviimisel. Selle kõrval on fookus ka sellel, et pakkuda riigiasutustele ja ettevõtetele nii mõjuhinnangu mudeleid, tehnilisi standardeid, suunised kui ka koolitusi, mis aitavad tõsta teadlikkust sellest, kuidas arendada ja kasutada kratte viisil, mis oleks õiguspärane, eetiline ning tagaks inimeste usalduse selliste lahenduste kasutamise vastu. Kehtiv kratikava kirjeldab täpsemalt 2022-2023 aastal kavandatud tegevusi inimkeskse krati toetamiseks.

Samuti osaleb Eesti aktiivselt rahvusvahelises koostöös inimkeskse ja eetilise tehisintellekti edendamiseks, tehes koostööd mitmete organisatsioonidega, nagu näiteks Euroopa Nõukogu, UNESCO, OECD ja Freedom Online Coalition.