Küberturvalisuse rakenduse mõte oli luua sündmuste automatiseeritud tuvastuse, filtreerimise ja prioretiseerimise algoritmid, mis lubaksid spetsialistidel kiirelt märgata just nende organisatsiooni jaoks kriitilisi ohtusid ilma suure voo jälgimise ajakuluta.

Bürokratt tegutseb Majandustegevuse registri kodulehel ja võtab osa inimeste pöördumistest enda kanda. Bürokratt on avaliku sektori asutuste veebilehtedel olevate juturobotite koosvõimeline võrgustik, mis võimaldab inimesel asutustelt vestlusakna kaudu kõnekeelse suhtlusega infot saada. Ta on inimese ehk kasutaja jaoks võimalus virtuaalsete assistentide abil kõnekeelse suhtlusega avalikke otseseid ja infoteenuseid kasutada.

Projekti raames loodi individuaalseid õpiradasid toetava krati proof-of-concept lahendus õpilasele. Projekti käigus katsetati masinõppe kasutamist õppematerjali soovitamise mudelite loomisel. Samuti loodi prototüübi taolised mudelid, mis aitavad automatiseerida õppimisel kasutatava õppevara ja -tegevuste personaliseerimist, lähtudes õppijate huvidest, teadmistest ja võimetest.

Projekti käigus töötati välja artiklite automaatse märksõnastamise lahenduse põhi- ja alternatiivsete protsesside põhimõtted ja arhitektuurivisioon, lahenduse rakendamiseks vajalikud eeldused ja nõuded ning tulevikuolukorra kirjeldus koos tasuvus- ja riskianalüüsiga.

Tartu Ülikooli Kliinikum kasutab oma kodulehel Askly masintõlkega klienditoe suhtlusakent, milles on kombineeritud klienditoe vestluslahendus, e-kirja saatmise võimalus ja korduma kippuvad küsimused.

Katseprojekt krati loomiseks, mille käigus uuriti, kuidas maksukogumist efektiivsemaks muuta.

Keskkonnaagentuur ja KEMIT on koos arenduspartneriga loonud metsa kaugseire infosüsteemi, mis võimaldab georefereeritud kujul metsaressursi üle arvestuse pidamist ja operatiivse metsainfo kogumist ja jagamist. Loodud lahendus on poolautomaatne, põhinedes osaliselt masinõppe algoritmidel, osaliselt kaugseire andmete visuaalsel kontrollil ja osaliselt kolmandate osapoolte tarkvaralistel lahendustel. Lähteandmetena kasutatakse põhiliselt kaugseire andmeid, kuid sisendiks on ka metsateatised, mullakaardid jm andmestik (sh õpetamis- ja valideerimisandmestik). Töötluse tulemusena valmivad üle-eestilised kaardikihid olulisemate takseertunnuste kohta, näiteks puittaimestiku kõrguse rasterkaart (metsa keskmise kõrguse arvutamiseks).

Keskkonnaagentuur ja KEMIT on koos arenduspartneriga loonud metsa kaugseire infosüsteemi, mis võimaldab georefereeritud kujul metsaressursi üle arvestuse pidamist ja operatiivse metsainfo kogumist ja jagamist. Loodud lahendus on poolautomaatne, põhinedes osaliselt masinõppe algoritmidel, osaliselt kaugseire andmete visuaalsel kontrollil ja osaliselt kolmandate osapoolte tarkvaralistel lahendustel. Lähteandmetena kasutatakse põhiliselt kaugseire andmeid, kuid sisendiks on ka metsateatised, mullakaardid jm andmestik (sh õpetamis- ja valideerimisandmestik). Töötluse tulemusena valmivad üle-eestilised kaardikihid olulisemate takseertunnuste kohta, näiteks lageraiealade vektorkaart (lageraiete tuvastamiseks > 0,5 ha).

Keskkonnaagentuur ja KEMIT on koos arenduspartneriga loonud metsa kaugseire infosüsteemi, mis võimaldab georefereeritud kujul metsaressursi üle arvestuse pidamist ja operatiivse metsainfo kogumist ja jagamist. Loodud lahendus on poolautomaatne, põhinedes osaliselt masinõppe algoritmidel, osaliselt kaugseire andmete visuaalsel kontrollil ja osaliselt kolmandate osapoolte tarkvaralistel lahendustel. Lähteandmetena kasutatakse põhiliselt kaugseire andmeid, kuid sisendiks on ka metsateatised, mullakaardid jm andmestik (sh õpetamis- ja valideerimisandmestik). Töötluse tulemusena valmivad üle-eestilised kaardikihid olulisemate takseertunnuste kohta, näiteks puittaimestiku puuliikide rasterkaart (peapuuliigi järgi tuvastamiseks).

Keskkonnaagentuur ja KEMIT on koos arenduspartneriga loonud metsa kaugseire infosüsteemi, mis võimaldab georefereeritud kujul metsaressursi üle arvestuse pidamist ja operatiivse metsainfo kogumist ja jagamist. Loodud lahendus on poolautomaatne, põhinedes osaliselt masinõppe algoritmidel, osaliselt kaugseire andmete visuaalsel kontrollil ja osaliselt kolmandate osapoolte tarkvaralistel lahendustel. Lähteandmetena kasutatakse põhiliselt kaugseire andmeid, kuid sisendiks on ka metsateatised, mullakaardid jm andmestik (sh õpetamis- ja valideerimisandmestik). Töötluse tulemusena valmivad üle-eestilised kaardikihid olulisemate takseertunnuste kohta, näiteks lageraiealade vektorkaart (lageraiete tuvastamiseks > 0,5 ha).

Tegemist on Tartu Ülikooli keeletehnoloogia uurimisrühma poolt välja arendatud eestikeelse närvivõrkudel põhineva kõnesünteesi prototüübiga, mis on treenitud eestikeelsete uudiste korpusel. Kõnesüntees oskab hetkel jäljendada kuue erineva kõneleja häält. Projekt on alles arendusjärgus ja kaugeltki mitte perfektne, aga närvivõrkudel põhinev kõnesüntees kõlab loomulikumalt kui varasemad meetodid. Kõnemudeli tugevusteks on kõne loomulik kõla ja intonatsioon, numbrite, sümbolite ja lühendite hääldamine.

Tegemist on Tartu Ülikooli keeletehnoloogia uurimisrühma poolt välja arendatud eestikeelse närvivõrkudel põhineva kõnesünteesi prototüübiga, mis on treenitud eestikeelsete uudiste korpusel. Kõnesüntees oskab hetkel jäljendada kuue erineva kõneleja häält. Projekt on alles arendusjärgus ja kaugeltki mitte perfektne, aga närvivõrkudel põhinev kõnesüntees kõlab loomulikumalt kui varasemad meetodid. Kõnemudeli tugevusteks on kõne loomulik kõla ja intonatsioon, numbrite, sümbolite ja lühendite hääldamine.