Kratijupid
Kratijupp on tehisintellektil põhineva rakenduse ehk krati baaskomponent, mida saavad tasuta taaskasutada ja vastavalt oma vajadustele edasi arendada kõik avaliku ja ka erasektori huvilised.
Kratijuppide tööriistakast annab ülevaate avalikustatud kratijuppidest, mis on kättesaadavad e-riigi koodivaramus ja/või GitHubis.
NEUROTÕLGE
Tartu Ülikooli keeletehnoloogia uurimisrühma arendatud tõlkemootorit Neurotõlge saavad masintõlkeks tasuta taaskasutada ja vastavalt oma vajadustele edasi arendada kõik huvilised. Neurotõlge toetab seitset keelt (eesti/läti/leedu/inglise/soome/saksa/vene), kusjuures kõik 42 tõlkesuunda mahuvad ühe närvivõrkudel põhineva mudeli sisse. Lahenduse puhul ei ole vaja sisendkeelt eraldi valida, vaid seda teeb süsteem ise, kasutajal tuleb valida vaid väljundkeel. Lisaks on võimalik valida ka tõlke stiili, olgu see siis kõnekeel või ametlikum tõlge. Lisaks suudab tõlkemootor ka samas keeles stiili kohendada ja parandada kirjavigu.
Tõlkemootori lahendus on võimalik paigutada endale sobivasse keskkonda, mis võimaldab seeläbi tõlkida ka asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud dokumente. Tõlkemootor töötab veebis, kus saab seda kasutada nii otse demona, integreerida tõlkeraamistikega kui ka kasutada läbi API. Tõlkemootori lahendus on leitav riiklikust koodivaramust.
NEUROKÕNE
Tegemist on Tartu Ülikooli keeletehnoloogia uurimisrühma poolt välja arendatud eestikeelse närvivõrkudel põhineva kõnesünteesi prototüübiga, mis on treenitud eestikeelsete uudiste korpusel. Kõnesüntees oskab hetkel jäljendada kuue erineva kõneleja häält. Projekt on alles arendusjärgus ja kaugeltki mitte perfektne, aga närvivõrkudel põhinev kõnesüntees kõlab loomulikumalt kui varasemad meetodid. Kõnemudeli tugevusteks on kõne loomulik kõla ja intonatsioon, numbrite, sümbolite ja lühendite hääldamine.
Täpsem info on leitav aadressil www.neurokone.ee
Lähtekood koos paigaldusjuhendiga on kättesaadav GitHubis.
TEXTA TOOLKIT
Texta OÜ loodud tekstianalüütika töövahendit on oma tööprotsesside tõhustamiseks ja rutiinsete tegevuste automatiseerimiseks tänaseks kasutanud juba mitmed asutused. Näiteks Haridus- ja Teadusministeerium viis Texta tööriista abil läbi dokumendihalduse auditi, mille eesmärk oli tuvastada dokumendid, mis olid lubamatult avalikustatud (nt asutusesisesed dokumendid, isikuandmed jm). Justiitsministeerium koostöös Registrite ja Infosüsteemide Keskusega eemaldas Textaga ligi 80 000 kustunud karistusega kohtulahendist isikuandmed ja avalikustas need seejärel uuesti kohtute infosüsteemis. Texta Toolkit kasvas välja rakendusuuringutest STACCis ning selle arendust on toetatud ka Eesti Keeletehnoloogia programmist.
Texta Toolkit on kättesaadav GitHubis.
KIIRKIRJUTAJA
Kõnetuvastus on tehnoloogia, mille abil muudetakse kõne tekstiks. Kõnetuvastus võimaldab näiteks dokumentide dikteerimist, kõne- ja videosalvestuste transkribeerimist ning kõne abil arvutite ja seadmetega suhtlemist. Eestikeelne kõnetuvastus on jõudnud reaalsete rakendusteni, mida kasutavad näiteks Põhja-Eesti Regionaalhaigla radioloogid, samuti mitmed Eesti meediamonitooringufirmad raadio- ja telesaadete automaatseks transkribeerimiseks. Hiljuti jõudis kõnetuvastus Riigikogu saali, kus luuakse kõnetuvastuse abil automaatselt stenogramme.
TalTechi keeletehnoloogia laboris väljatöötatud kiirkirjutaja on tasuta kõigile kättesaadav. Süsteemi arendab Tanel Alumäe juhitav töörühm. Lähtekood koos paigaldusjuhendiga on kättesaadav GitHubis.
JUTUROBOTI PROTOTÜÜBI LÄHTEKOOD
Bürokrati ehk riigi keskse juturoboti lahenduse eelanalüüsi ja prototüübi loomise projekt kestis vahemikus 08.2020 – 12.2020 ning selle eesmärgiks oli tuvastada nõuded Bürokratile ja valideerida tehnilise lahenduse läbi, kas annab luua skaleeruv juturoboti süsteem (Bürokratt), mis suudaks suunata kodaniku pöördumised automaatselt õige asutuse poole. Vajaduse projekti järele määras eelkõige kodanike segadus riiklikke teenuseid kasutades, kodanikel vastuste saamise ajakulu, eriti kui pöördumisi suunati asutuste vahel edasi, ning riiklike asutuste klienditoe koormus.
Projekti käigus arendati välja Riigi Infosüsteemi Ameti ning Politsei- ja Piirivalveameti andmetel töötav unikaalne hajusa arhitektuuri ning avatud lähtekoodiga prototüüp, mis rakendab sõnumiruumi kontseptsiooni ning on võimeline reaalajas läbi ühe vestlusakna suunama kodaniku pöördumist sihipäraselt erinevate asutuste ja nende juturobotite vahel. Lahenduses arendati lisaks juturobotitele välja vestlemise võimalus asutuse klienditoega instant messaging formaadis ning asutuse juturoboti esialgne treenimisliides ja raportiliides.
Lähtekood koos paigaldusjuhendiga on kättesaadav riiklikust koodivaramust.