Teabehaldus laiemalt on teabe, see tähendab ka andmete, terviklik käsitlus. Teabehaldus on tegevus, mis toetab asutuse ja avaliku sektori eesmärkide saavutamist teabe haldamise, jagamise ja vahetamisega kõigis infosüsteemides ja andmekogudes (teabehalduse alategevused on andmehaldus, dokumendihaldus, sisuhaldus sise- ja välisveebis ning teabele juurdepääsu ja teabe kaitse korraldamine). Seega ei saa inimkeskses andmehalduses mööda vaadata ka teabe kui sellise käsitlusest, see tähendab nii andmete korrastatust, andmete jagamist jms, tehes seda võimalikult läbipaistval ja turvalisel viisil.

Kokkuvõttes moodustab inimkeskse andmehalduse erinevate meetmete kogum, mis suurendavad usaldust andmetöötluse kui terviku vastu. Selleks võib olla andmekvaliteedi tagamine, et langetada õigeid otsuseid, isiku võimestamine ja otsustusõiguse tagamine tema andmete töötlemisel või ka üldine andmekirjaoskuse kasvatamine. See hõlmab ka võimalikult paljude andmete piiranguteta kättesaadavaks tegemist ja leitavust, et luua uut väärtust, rakendades privaatsustehnoloogiaid isikute eraelu riive kaitsmiseks.

Nii seisneb inimkeskne andmehaldus erinevates tegevustes, mis:

• võimaldavad keerukaid andmetöötlusprotsesse mõista ja jälgida (nt juurdepääsud, andmejälgija rakendamine);

• annavad inimesele otsustuskoha midagi saada/muuta ja teha seda mugaval viisil (nt läbi otsejuurdepääsude lubada või keelata andmete töötlemine);

• võimaldavad lubatud andmetöötlusprotsessides inimeste privaatsust veelgi enam tagada (nt privaatsustehnoloogiad);

• tõstavad andmekirjaoskust või teadlikkust (nt mikrokraadid, erinevate algatuste toetamine);

• tagavad inimestele ja ettevõtjatele võimaluse jagada endaga seotud andmeid (nt nõusolekuteenus);

• parandavad teenuste ligipääsetavust, lihtsustavad või tagavad muul viisil isiku põhiõiguste parema järgimise.

 

Oluline on seega mõtteviis, kus inimese õigused ja huvid on kesksel kohal ning nende õiguste kaitsmise ning huvide eest seismise poole püüeldakse igal tasandil.