Inimkeskne andmehaldus
Milleks on vaja inimkeskset andmehaldust?
Andmed võimaldavad jälgida muutusi ajas, ennustada teatud mustreid tulevikus ning püstitada uusi hüpoteese, mida ühiskonna hüvanguks uurida. Andmetel on järjest suurem väärtus uute ja innovatiivsete toodete ning teenuste loomisel. Andmeid tekib ajas pigem juurde kui jääb vähemaks. Lisaks andmemahu kasvule, muutuvad ka andmetöötlusprotsessid mitmekesisemaks – järjest enam rakendatakse tehisintellektil põhinevaid kratte ning tehakse automaatotsuseid. Nii suureneb ka nende haldamise keerukus ja seetõttu ähmastub isiku jaoks taustal toimuva mõistmine. Selle valguses on inimkeskse andmehalduse eesmärk juurutada põhimõtet, et avalikus sektoris andmepõhiste teenuste kasutuselevõtmine ning laiemalt andmete kogumine ja töötlemine lähtuks eesmärgist muuta inimeste elu lihtsamaks, võimestades samal ajal inimesi endid. Eelkõige andes kõigile võimaluse mõista seda, kelle poolt ning millistel eesmärkidel nende andmeid töödeldakse, tagades nii isikute õiguste tõhusama kaitse. Üha olulisem on, et asutuste andmehaldus – laiemalt teabehaldus – oleks heal tasemel ning hoolimata andmete mahu ja keerukuse kasvust oleks andmetega tehtavad tegevused läbipaistvad ning usaldusväärsed.
Mis on inimkeskne andmehaldus?
Teabehaldus laiemalt on teabe, see tähendab ka andmete, terviklik käsitlus. Teabehaldus on tegevus, mis toetab asutuse ja avaliku sektori eesmärkide saavutamist teabe haldamise, jagamise ja vahetamisega kõigis infosüsteemides ja andmekogudes (teabehalduse alategevused on andmehaldus, dokumendihaldus, sisuhaldus sise- ja välisveebis ning teabele juurdepääsu ja teabe kaitse korraldamine). Seega ei saa inimkeskses andmehalduses mööda vaadata ka teabe kui sellise käsitlusest, see tähendab nii andmete korrastatust, andmete jagamist jms, tehes seda võimalikult läbipaistval ja turvalisel viisil.
Kokkuvõttes moodustab inimkeskse andmehalduse erinevate meetmete kogum, mis suurendavad usaldust andmetöötluse kui terviku vastu. Selleks võib olla andmekvaliteedi tagamine, et langetada õigeid otsuseid, isiku võimestamine ja otsustusõiguse tagamine tema andmete töötlemisel või ka üldine andmekirjaoskuse kasvatamine. See hõlmab ka võimalikult paljude andmete piiranguteta kättesaadavaks tegemist ja leitavust, et luua uut väärtust, rakendades privaatsustehnoloogiaid isikute eraelu riive kaitsmiseks.
Nii seisneb inimkeskne andmehaldus erinevates tegevustes, mis:
-
võimaldavad keerukaid andmetöötlusprotsesse mõista ja jälgida (nt juurdepääsud, andmejälgija rakendamine);
-
annavad inimesele otsustuskoha midagi saada/muuta ja teha seda mugaval viisil (nt läbi otsejuurdepääsude lubada või keelata andmete töötlemine);
-
võimaldavad lubatud andmetöötlusprotsessides inimeste privaatsust veelgi enam tagada (nt privaatsustehnoloogiad);
-
tõstavad andmekirjaoskust või teadlikkust (nt mikrokraadid, erinevate algatuste toetamine);
-
tagavad inimestele ja ettevõtjatele võimaluse jagada endaga seotud andmeid (nt nõusolekuteenus);
-
parandavad teenuste ligipääsetavust, lihtsustavad või tagavad muul viisil isiku põhiõiguste parema järgimise.
Oluline on seega mõtteviis, kus inimese õigused ja huvid on kesksel kohal ning nende õiguste kaitsmise ning huvide eest seismise poole püüeldakse igal tasandil.
Millistest strateegilistest suundadest inimkeskne andmehaldus lähtub?
Inimkeskne andmehaldus lähtub nii Eesti pikaajalisest strateegiast “Eesti 2035”, teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavast 2021–2035 (TAIE 2035) ning Eesti digiühiskond 2030 toodud eesmärkidest. Neis kõigis on tähtsal kohal innovatsioon ja teadus, mille kõrval rõhutatakse ka inimkeskset digiriiki.
Analüüsid ja uuringud
Juriidilise isiku nõusolekupõhise andmevahetuse teenuse rakendusuuring - Analüüsi eesmärgiks oli rakendusuuringu läbiviimine ja prototüübi loomine töötamaks välja juriidilise isiku nõusolekuteenuse metoodika ning valideerimaks nõusolekupõhise andmevahetuse kasutusjuhud. Töö käigus kaardistati vajadused ettevõtete hulgas, analüüsiti juriidiliste isikute andmete nõusolekupõhist andmevahetuse teenuse ärilist väärtust ja vajadust.