top of page

Bürokratt:
digiriigi järgmine arengutase e-Eestis

Pille naudib parasjagu oma hommikust kohvi, kui tema nutitelefon aktiveerub. Telefoni tarkvaraga kaasa tulnud virtuaalne abiline Siil[1] ütleb puhtas eesti keeles:

“Tere hommikust, Pille! Sulle on kümme uut teadet.”
“Kas neist on midagi ka olulist ja kiiret?” küsib naine.
“Ainult üks – teavitus Politsei- ja Piirivalveametilt. Su pass aegub 6 kuu pärast.”
“Siis on ju veel aega küll – Siil, pane mu kalendrisse meeldetuletus passi uuendamiseks kuu enne tähtaega,” käsib Pille.
“Hästi. Aga Sa ostsid just eelmine nädal järgmiseks kuuks lennupiletid Taisse. Sul peab riiki sisenemiseks olema vähemalt 6 kuud kehtiv pass, näitab Välisministeeriumi info,” selgitab Siil. “Kas ma tellin uue passi ära?”
“Jah, Siil, telli mulle uus pass,” käsib Pille uuesti.
“Hästi, võtan PPA kratiga ühendust. Taotlemiseks pead end tuvastama – sinu sõrmejälg ja turvanumber, palun,” küsib Siil.

Pille paneb näpu vastu sõrmejäljesensorit ja piiksu peale ütleb oma turvanumbri.
“Hästi, ainult üks asi veel – vaata kaamerasse, Pille,” suunab Siil.
Pille vaatab ja vajutab selfie tegemise nupule. Passipilt läheb teele ja vaid mõne hetke pärast kostab Siil jälle:
“PPA kratt palus teha uus pilt, sest passipildil ei tohi naeratada. Vaata uuesti kaamerasse, Pille.” 
Pille teeb, kuis kästud ja uus pilt läheb teele.
“Pass saadetakse sinu koju 5 tööpäevaga,” teavitab Siil juba peatselt.
“See va digiriik on meil ikka mõnusalt mugav,” mõtleb Pille ja ta pole isegi kohviga veel lõpuni jõudnud.

Mis on Bürokratt?

​​Bürokratt on riiklike infosüsteemide külge loodud avaliku sektori krattide ja ka erasektori pakutavate krattide koosvõimeline võrgustik, mis kasutaja vaates toimib ühtse kanalina avalike otseste ja infoteenuste saamiseks.

Miks on Bürokratti vaja?

Lühidalt öeldes: et teha avalike teenuste kasutamine inimestele radikaalselt lihtsamaks ja mugavalt kättesaadavaks.
​Inimesed tahavad avalikke teenuseid tarbida nii, et:

  • nad ei peaks teenuste kasutamiseks vaeva nägema ja eriteadmisi omama või omandama

  • asjad saaks lihtsal kujul ära ajada ja kasutajaliides oleks ülilihtne kasutada (sh igas vanuses)

  • teenused toimiksid mistahes operatsioonisüsteemides, tarkvaraplatvormides ja seadmetes ühtsel moel ja ühtse kvaliteediga

​​

​Lisaks on oluline, et inimesed:

  • ei peaks ise teadma ega otsima andmeid eri lehtedelt vaid saaks hakkama ühega

  • ei peaks teadma, millal mingi kohustuse või võimaluse tähtaeg kätte jõuab vaid saaksid proaktiivseid teavitusi

  • saaksid olulistes kohtades valikuid langetada ja teenuste kasutamise variantide vahel valida

​​

​Digiriigi teenuste kasutajakogemust on neis suundades võimalik parandada ka krattideta. Näiteks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium seepärast käivitanud sündmusteenuste arenduse, mis tähendab, et elusündmustega seotud digiteenused põimitakse omavahel ja muudetakse proaktiivseks. Siiski on võimalik tehisintellekti lahenduste ja tööriistade abil kasutajakogemuse paranemist kiiremini, paremini ja korraga saavutada.
​Just kõnesuhtlusega töötavad virtuaalsed assistendid võimaldavad muuta teenuste leidmise ja osutamise kasutajaliidese poolest kõige lihtsamaks. Kõne on pea kõigi inimeste jaoks kõige loomulikum ja seega lihtsaim teenuste kasutamise viis.


​Kogu avaliku sektori keerukuse ja kohmakuse saab niiviisi viia kasutaja jaoks tahaplaanile ehk tarkvara ja masinatevahelise suhtluse tasandile, ehitades sisse teenuste proaktiivsuse, terviklikkuse jm. Tehnoloogia selle visiooni rakendamiseks on suuresti juba loodud, kuid vajab nii jätkuvat edasiarendamist kuika kokku põimimist.

Bürokratt on seega vajalik avalike (digi)teenuste viimiseks parima võimaliku kasutajakogemuse tasemele.

Bürokrati visiooni ellurakendumisel saab tavakasutaja (eraisik, ettevõtja) Eesti avalikke digitaalseid teenuseid kasutada järgneval moel:

  • kõne abil ja seejuures eestikeelsena – st riigil ei ole vaja tingimata edasi arendada muid kasutajaliideseid (veeb, äpp vm) ega ole teenuse kasutamise kogemus sõltuv arvuti kasutamise oskusest;

  • mistahes enim levinud seadmetega, millega käib kaasas virtuaalne assistent –  kindlasti ei jõua digiriik kunagi iga erineva tootja iga seadmeni, aga kõiki enamlevinuid peame suutma katta ja alustada tuleb nutitelefonidest;

  • teenuse sessioon algab valdavalt teavitusest ehk riigi proaktiivse tegevuse tulemusel, mitte ei eelda kasutajapoolset teabe otsimist ja algatust;

  • samas on kasutajal võimalik infoteenuse põhjal teabe leidmisel teenuste tarbimist ka ise algatada, v.a juhul kui teenuse käivitamine on kasutajamugavuse huvides automatiseeritud;

  • enda andmete põhjal isikustatud teenusena, mitte ainult päringust lähtuva üldinfoteenusena (nagu toimivad virtuaalsed assistendid suuresti praegu);

  • võimaldades kinnitada kõikvõimalikke toiminguid, nt avalduste esitamist, maksete tegemist, lepingute sõlmimist, andmete muutmist, vm – mis muidu näiteks (digi)allkirja vajab;

  • ühe sessiooni raames on kogu oma selle hetke teenuste vajaduse rahuldatud ehk terviliku (sündmus)teenusena kõik asjad korraga korda aetud – selleks on eri valitsusasutuste ja -tasandite (riik ja kohalik omavalitsus) osutatavad teenused ühtseks põimitud, aga vajadusel saab ühtselt asjad aetud ka üle riigipiiride (piiriüleste teenuste puhul) ning era- ja avaliku sektori vahel.

 

See visioon pole kohe kõik korraga teostatav, aga erinevaid osi siit saab järjest katsetama ja ellu rakendama asuda, et nii Bürokrati järk-järgult välja ehitada.

bottom of page