©2019 kratt@mkm.ee

#Bürokratt: digiriigi järgmine arengutase e-Eestis

Pille naudib parasjagu oma hommikust kohvi, kui tema nutitelefon aktiveerub.

Telefoni tarkvaraga kaasa tulnud virtuaalne abiline Siil[1] ütleb puhtas eesti keeles: “Tere hommikust, Pille! Sulle on kümme uut teadet.”

“Kas neist on midagi ka olulist ja kiiret?” küsib naine.

“Ainult üks – teavitus Politsei- ja Piirivalveametilt. Su pass aegub 6 kuu pärast.”

“Siis on ju veel aega küll – Siil, pane mu kalendrisse meeldetuletus passi uuendamiseks kuu enne tähtaega,” käsib Pille.

“Hästi. Aga Sa ostsid just eelmine nädal järgmiseks kuuks lennukipiletid Taisse. Sul peab riiki sisenemiseks olema vähemalt 6 kuud kehtiv pass, näitab Välisministeeriumi info,” selgitab Siil. “Kas ma tellin uue passi ära?”

“Jah, Siil – telli mulle uus pass,” käsib Pille uuesti.

“Hästi, võtan PPA kratiga ühendust. Taotlemiseks pead end tuvastama – sinu sõrmejälg ja turvanumber, palun,” küsib Siil.

Pille paneb näpu vastu sõrmejäljesensorit ja piiksu peale ütleb oma turvanumbri. “Hästi, ainult üks asi veel – vaata kaamerasse, Pille,” suunab Siil.

Pille vaatab ja vajutab selfi tegemise nupule. Passipilt läheb teele ja vaid mõne hetke pärast kostab Siil jälle: “PPA kratt palus teha uus pilt, sest passipildil ei tohi naeratada. Vaata uuesti kaamerasse, Pille.” Pille teeb, kuis kästud ja uus pilt läheb teele.

“Pass saadetakse sinu koju 5 tööpäevaga,” teavitab Siil juba peatselt.

“See va digiriik on meil ikka mõnusalt mugav,” mõtleb Pille ja ta pole isegi kohviga veel lõpuni jõudnud.

 

Mis on #Bürokratt?

 

See on visioon avalike teenuste digitaalsest toimimisest tehisintellekti- ehk kratiajastul.

 

#Bürokratt on inimese ehk kasutaja jaoks võimalus virtuaalsete assistentide[2] abil kõnekeelse suhtlusega avalikke otseseid ja infoteenuseid kasutada[3].

 

#Bürokratt pole pelgalt IT-arendusprojekt, et luua Eesti riiklik virtuaalne abiline ehk teenuste kasutamise kratiliides – kuigi see võib vahesammuna olla vajalik. Selle asemel võimaldab #Bürokratt tulevikus inimesel mistahes seadmest ja virtuaalse assistendi kaudu saada ühe suhtlussessiooniga kõik vajalik korda aetud.

 

#Bürokratt on seega riiklike infosüsteemide külge loodud avaliku sektori krattide ja ka erasektori pakutavate krattide koosvõimeline võrgustik, mis kasutaja vaates toimib ühtse kanalina avalike otseste ja infoteenuste saamiseks.

 

#Bürokratt kindlasti ei saa olema tehnoloogiliselt üks suuremahuline vestluskratt, mille „kõhus“ kõikide suhtluste ja asjatoimingute ajamine käib. Eesti digiriik on rajatud põhjusega hajusarhitektuuri põhimõtetele, et olla paindlikum arenema ning vastupidavam küberohtudele. Seda tuleb järgida ka kratiajastul.

 

Kui nt mõni kratt on „katki“ või „rikkis“, peavad teised kratid saama edasi toimida ja inimene asjad osaliseltki aetud. Kiirelt areneva tehnoloogiaga nagu tehisintellekt on nagunii vaja pidevalt rakendusi uuendada või isegi välja vahetada. Näiteks on kogu riigi ulatuses toimiva ühe suure vestluskrati korral see edasiarendus keerukas protsess, võrreldes kümne omavahel koosvõimelise erineva vestluskrati paralleelse edasiarendamisega, mis suudavad kasutajat kokkuvõttes sujuvalt ära teenindada.

 

Miks on #Bürokratti vaja?

 

Lühidalt öeldes: et teha avalike teenuste kasutamine inimestele radikaalselt lihtsamaks ja mugavalt kättesaadavaks.

 

Inimesed tahavad avalikke teenuseid tarbida nii, et:

  • nad ei peaks teenuste kasutamiseks vaeva nägema ja eriteadmisi omama või omandama, ei kasutajaliidese ega protsessi poolest – et asjad saaks lihtsal kujul ära ajada ja kasutajaliides oleks ülilihtne kasutada (sh igas vanuses);

  • teenused toimiksid mistahes operatsioonisüsteemides, tarkvaraplatvormides ja seadmetes – seejuures võimalikult ühtsel moel ja ühtse kvaliteediga.

 

Lisaks on oluline, et inimesed:

  • ei peaks ise teadma ja kaua otsima, millises asutuses või veebilehel, millises järjekorras või mida kõike on vaja teha teenuse vajaduse või mure korral – et teenused oleksid terviklikult, sh (elu)sündmuste ümber kimpu põimitud nende jaoks ja korraga osutatud;

  • ei peaks teadma, millal mingi kohustuse või võimaluse tähtaeg kätte jõuab – et riik neid teavitaks ehk tähtajale eelnevalt märku annaks, s.t pakuks teenuseid proaktiivselt;

  • siiski saaksid olulistes kohtades valikuid langetada ja teenuste kasutamise variantide vahel valida, seega kõik poleks lausautomaatne.

 

Digiriigi teenuste kasutajakogemust on neis suundades võimalik parandada ka krattideta. Näiteks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium seepärast käivitanud sündmusteenuste arenduse ehk elusündmuste ümber avalike digiteenuste põimimise ja proaktiivseks muutmise.

 

Siiski on võimalik tehisintellekti lahenduste ja tööriistade abil kasutajakogemuse paranemist toodud suundades hüppeliselt kiiremini, paremini ja korraga saavutada.

 

Just kõnesuhtlusega töötavad virtuaalsed assistendid võimaldavad muuta teenuste leidmise ja osutamise kasutajaliidese poolest kõige lihtsamaks. Kõne on ja jääb ettenähtavalt (pea kõigi) inimeste jaoks kõige loomulikumaks ja seega lihtsaimaks teenuste kasutamise viisiks.

 

Kogu avaliku sektori keerukuse ja kohmakuse saab niiviisi viia kasutaja jaoks tahaplaanile ehk tarkvara ja masinatevahelise suhtluse tasandile, ehitades sisse teenuste proaktiivsuse, terviklikkuse, jm. Tehnoloogia selle visiooni rakendamiseks on suuresti juba loodud, kuigi kohati vajab edasiarendamist ja kokkupõimimist.

 

#Bürokratt on seega vajalik avalike (digi)teenuste viimiseks parima võimaliku kasutajakogemuse tasemele.

 

Üks põhjus on aga veel. Eesti riik on juba praegu võtmas erinevates riigiasutustes ja digiteenustes aktiivselt kratte kasutusele.[4] Meil tasub varakult tagada #Bürokrati kaudu eri krattide koosvõime ja luua vastav raamistik, et nad saaksid toimida kasutaja jaoks koostöös.

 

Laialdase krattide rakendamise tulemusel on muidu oht, et võivad tekkida uued või võimenduda senised asutuste või infosüsteemide „silotornid“. Kasutajatel tuleks siis hakkama saada erinevate vestluskrattide ja virtuaalagentide rägastikus – nii, nagu ta varem eksles sageli eri veebide vahel. #Bürokratt kui krattide koosvõimeline võrgustik aitab seda vältida.

 

#Bürokrati tunnused –  ärilised üldnõuded

 

#Bürokrati visiooni ellurakendumisel saab tavakasutaja (eraisik, ettevõtja) Eesti avalikke digitaalseid teenuseid kasutada järgneval moel:

  • kõne abil ja seejuures eestikeelsena – s.t riigil ei ole vaja tingimata edasi arendada muid kasutajaliideseid (veeb, äpp vm) ega ole teenuse kasutamise kogemus sõltuv arvutikasutamise oskusest;

  • mistahes enim levinud seadmetega, millega käib kaasas virtuaalne assistent –  kindlasti ei jõua digiriik kunagi iga erineva tootja iga seadmeni, aga kõiki enamlevinuid peame suutma katta ja alustada tuleb nutitelefonidest;

  • teenuse sessioon algab valdavalt teavitusest ehk riigi proaktiivse tegevuse tulemusel, mitte ei eelda kasutaja poolset teabe otsimist ja algatust;

  • samas on kasutajal võimalik infoteenuse põhjal teabe leidmisel teenuste tarbimist ka ise algatada, v.a. juhul kui teenuse käivitamine on kasutajamugavuse huvides automatiseeritud;

  • enda andmete põhjal isikustatud teenusena, mitte ainult päringust lähtuva üldinfoteenusena (nagu toimivad virtuaalsed assistendid suuresti praegu);

  • võimaldada  kinnitada kõikvõimalikke toiminguid, nt avalduste esitamist, maksete tegemist, lepingute sõlmimist, andmete muutmist, vm – mis muidu näiteks (digi)allkirja vajab;

  • ühe sessiooni raames on kogu oma selle hetke teenuste vajaduse rahuldatud ehk terviliku (sündmus)teenusena kõik asjad korraga korda aetud – selleks on eri valitsusasutuste ja -tasandite (riik ja kohalik omavalitsus) osutatavad teenused ühtseks põimitud, aga vajadusel saab ühtselt asjad aetud ka üle riigipiiride (piiriüleste teenuste puhul) ning era- ja avaliku sektori vahel.

See visioon pole kohe kõik korraga teostatav, aga erinevaid osi siit saab järjest katsetama ja ellu rakendama asuda - #Bürokrati järk-järgult välja ehitada.

 

#Bürokrati tehnoloogilised alustalad

 

#Bürokrati visioonini jõudmiseks tuleb lahendada mitmeid tehnoloogilisi ülesandeid:

  • kuidas enim levinud digiseadmete tarkvaras tagada eesti keele tuvastus ja süntees, nii tekstilisena kui ka kõneliselt – mille eelduseks on eesti keele tehnoloogia baaslahenduste ja keeleressursside edasiarendamine;

  • välja arendada nõusolekuteenus – et inimesed saaks soovi korral teha enda kohta riigi käes olevaid enda andmeid kättesaadavaks kolmandatele osapooltele (nt erasektori krattidele);

  • luua inimese nn digitaalse kaksiku lahendus (nt eesti.ee baasilt), mille põhjal masin-masina suhtlus ja päringud üles ehitada – selles oleks talletatud inimese antud nõusolekud ning suhtlus- ja muud eelistused riigi teenuste kasutamiseks (NB! mitte aga kõik inimese isikuandmed duplikaadina);

  • kuidas tagada #Bürokrati kui suhtluskanali toimimine ja tugi nii virtuaalsetes assistentides kui ka veebikanalis üheaegselt, vähemalt alguses ja vähemalt teenuste käideldavuse tagamiseks (et oleks tagavaralahendus olemas);

  • milline on vajalik koosvõime raamistik, turvaline andmevahetuse protokoll ja korraldus, et panna erinevad kratid ja virtuaalsed assistendid koosvõimeliselt ja läbipaistvalt toimima (sh riigiasutuste vahel, era ja avaliku sektori vahel, ka piiriüleselt) - võimalusel X-tee alustaladele tuginedes;

  • kuidas vestluskrati sessioonis korraldada Eesti riikliku digitaalse identiteedi baasil autentimine ja agentkrattide puhul digiallkirjaga autoriseerimine;

  • võtta kasutusele sündmusteenuste arhitektuur ja sh orkestraatorid, mis võimaldaks lahti põimida bürokraatlikud menetlus- ja äriprotsessid funktsioonidest nagu teavitused (SMS-ide ja e-mailide saatmine) ning ühendada teenused ühtselt toimivaks (pool)automaatseks jadaks.

 

Lisaks on kasulik muuta Eesti digiriigi tehnoloogilist ülesehitust ja minna üle tulevikukindlamale sündmuspõhiste mikroteenuste arhitektuurile, mis võimaldab terviklike teenuste agiilsemat arendamist ja pakkumist.[5]

 

Koosvõimelistele krattidele rajatud digiriik on pidevas muutuses, sest kratte tuleb juurde ja neid arendatakse edasi, isikustatud kujul on teenused eri kasutajatele üsna erinevad, jm. See tähendab, et nii kratte kui ka nende aluseks olevaid infosüsteeme ja andmestikke on vaja paindlikult kombineerida ja pidevalt edasi arendada.

 

Seega on mõistlik #Bürokratiga käsikäes hakata Eestis katsetama ja juurutama:

  • mikroteenuste põhist infosüsteemide ülesehitust, et tagada arenduse paindlikkus ja vajadusel teenuste mahu kiire laiendamise võimekus;

  • sõnumiruumil tuginevat andmevahetust (töönimega X-Ruum), mis tulevikus võib täiendada X-tee andmevahetust – X-tee ühendused ei pruugi võimaldada oma sünkroonsuse tõttu paljude krattide korraga koostoimetamist piisavalt (ei ole kratiajastul piisavalt laiendatavad).

 

Järgmised sammud #Bürokrati ellukutsumiseks

 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vedamisel on 2020. a jooksul kavas järgnevad tegevused:

  • #Bürokrati esmase kasutusjuhu valimine pilootprojektiks, et hakata visiooni elluviimise tuumikosadega otsast pihta – II kvartal;

  • #Bürokrati pilootprojekti käivitamine kontseptsiooni tehnoloogiliseks katsetamiseks (ingl k proof-of-concept) ja erinevate tehnoloogiliste alternatiivide tuvastamiseks – III kvartal;

  • #Bürokrati arenduse teekaardi väljatöötamine, arvestades pilootprojekti õppetunde, arutelusid osapooltega jne – IV kvartal;

  • Soome valitsusega #Bürokrati alase koostöö tegevuste kokkuleppimine, et katsetada ja arendada piiriülest krattide koosvõimet ja nende põhjal piiriülest kratipõhist avalike teenuste pakkumist. Soome riigil on arenduses #Bürokratiga samalaadne programm AuroraAI.[6] Eesti–Soome digiteenuste piiriüleselt ühendamine on olnud seni Eesti digipoliitika üheks prioriteediks ning oleks sel moel jätkuv ka kratiajastul.

 

Ideepaberile on tagasiside või lisaideed oodatud aadressil kratt@mkm.ee, samast saab ka lisainfot kontseptsiooni elluviimise kohta.

Ülevaade #Bürokrati elluviimise kohta on edaspidi jooksvalt kättesaadav lehel www.kratid.ee/bürokratt.

 

[1] Tegemist on töönimega siinse ideepaberi tarbeks, et näide oleks seadmeneutraalne. Siil oli rahvuseeposes „Kalevipoeg“ hea nõuandja.  

[2] Virtuaalassistent võimaldab inimesel kõnekeelse suhtluse abil panna seadet tegema erinevaid toiminguid. Virtuaalassistendi alla kuuluvad näiteks Amazon Alexa, Apple Siri, Google Assistant, Microsoft Cortana, Samsung Bixby, jt.

[3] Otsene avalik teenus on teenus, mida asutus osutab füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule tema tahtel, sealhulgas eeldataval tahtel, teeninduskontakti kaudu mis tahes suhtluskanalis ja mis võimaldab isikul täita seadusest tuleneva kohustuse või kasutada seadusest tulenevat õigust – Vabariigi Valitsuse määrus “Teenuse korraldamise ja teabehalduse alused”, https://www.riigiteataja.ee/akt/131052017007

[4] Vt kasutuslugude ülevaadet ja Eesti kratikava 2020 lehelt www.kratid.ee

[5] Seda ja järgnevaid lõike on avatud pikemalt peatselt ilmuvas visioonipaberis „Järgmise põlvkonna digiriigi arhitektuur“, autoriks Kristo Vaher (digiriigi tehnoloogiate juht).

[6] Vt lisa https://vm.fi/en/auroraai-en